________________________________________________________________________________ __________________________ Putukad on llijalgsed loomad.Lahksugulised.Arenemist,kus moone jaguneb kolme etappi-muna,vastne ja tiskasvanud-nimetatakse vaegmoondeks.Rohutirtsul on muna-,vastse- ja valmikujrk. Paarituvad sgisel,kevadel kooruvad vastsed.Toiduks on taimed.. ROHUTIRTS PEA RINDMIK TAGAKEHA tundlad (kompimiseks,haistmiseks) kuus jalga muneti suised (smiseks) neli tiiba liitsilmad kitiinkest lihtsilmad NRVISSTEEM MEELEELUNDID SEEDEELUNDKOND Peaaju ja khtmine nrvikett Halb ngemine,hea kuulmine,hea lhna- ja maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustoru...
____________________________ Vastne, kukrik, röövik, tõuk.___________________________________________________ _________________________________ 3. Kuidas areneb kapsaliblikas? Mille poolest erineb see rohutirtsu arengust? ________________________________________________________________________________ ____________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ___________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad rändrohutirtsud Eestis elavatest rohutirtsudest? 5. Miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata? 6. Mille poolest erinevad liblika ja mardika tiivad ? 7. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Leedik ööliblikas koiliblikas jahuuss kapsaliblikas kahjustatud villane riie kasekirilane kapsauss 1._______________ 2.____________ 3.__________ 4._______________- 9
sügavasse urgu.Munad nad leidnud endale juba arenevad temperatuuril 22-30 kaaslase ning on valmis kraadi. paaritumiseks.pojad sünnivad 90 päeva pärast.Arusisalik Toitumisharjumused Toitub mardikatest, sünnitab elusaid järglasi. Rohutirtsudest, röövikustest, ussikestest ja teistest Toitub putukatest, ämblikest, väiksematest selgrootutest. limustest ja ussidest. Vaenlasteks rästik ja nastik. Vaenlased Rästik ja nastik. ............................... ......................... ................
. Paljud orhideed on eestis ohustatud, kuna väga vähesed suudavad elutseda külmas kliimas. ----------------------------------------------------------------- Meie niitudel elab paljusid putukais nagu näiteks: mardikas, jooksikud, suur õiesikk, porbulane ehk sitasitikas, rohutirtse ja ritsikaid. Paljud on putukariigis ka kiskjad:suur õiesikk on taimtoiduline, sitasitikas elatub orgaanilistest jäänustear, rohutirts on taimtoiduline, ritsikad on loomtoidulised ja nad on rohutirtsudest palju suuremad ja ämblikud on ka loomtoidulised. Päevaevaliblikadä- tiiva muster on kirkavärniline.Neile meeldib lennata päikse paistelistel päevadel. Hämarikuliblikate- tiivamuster on harilikult tuhmimates toonides kui päevaliblikal.Nende keha on töntsakas.Päeval on nad liikumatud, aga nad lähevad toitu otsima alles hämariku saabudes. Ämblike ei peeta putukateks kuna neilon 8 jalga ag aputukatel on 6 jalga. -----------------------------------------------------------------
,,must mask'' ees, järjekindlalt jäätmekaste, toidu- hoidlaid ning põllu- ja aedvilju. Nad tegutsevad öösiti, tihtipeale väikeste salkadena, ning neist jääb reeglina maha segipaisatud tallermaa. Pesukarud on niivõrd hästi inimeste naabrusega kohastunud, et võivad võtta toitu otse inimese käest. VöötsabaUSA lääneosa kuivades piirkondades elavad vöötsabad eelistavad kaljuseid paiku ning ronivad väga osavalt mööda järsakuid. Tavaliselt toituvad nad hiirtest, lindudest, rohutirtsudest ja teistes väikestest loomadest. Ohvrit ründavad nad välkkiire sööstuga, tapavad selle ainsa hammustusega ning asuvad saaki eespurihammaste abil tükeldama. Varem kodustasid maavarade otsijad vöötabasid, et nende abil oma laagreid ründavatest närilistest vabastada. BambuskaruBambuskarule on tunnuslik tema karutaoline kehakuju ning iseloomulik musta-valgekirju muster. Nad elavad Kesk-Hiina kõrvaliste mägimetsade bambusetihnikutes ning toituvad bambusevõrsetest ja juurtest
pungi sööma ja juuni kuuks pole enam ühtegi lehte puul, kus nad pesitsevad. Jätavad süües endast maha siidniidi, millega annavad teistele märku, et on olnud seal. Väänkael: Eestis on üldlevinud. Arvukus on kuskil 10 kuni 20 tuhat paari. Tavaliselt tegutseb maapinnal, puutüvel liikuda ei saa. On väheliikuv. Talvitub Põhja- Aafrikas. Eestisse saabub aprilli lõpul või mai algul. Lahkub septembri keskel. Peamiselt toitub sipelgatest ja nende nukkudest, harvem aga lehetäidest, rohutirtsudest ja teistest putukatest. On agresiivsed linnud, leidnud õige pesa tõrjuvad teised linnud sealt välja. Pesa rajavad emas- ja isaslind koos. Pessa haub emaslind 6 kuni 12 muna. Munasid haub 11 päeva. Hävitavad salukuklasi. Kuulub kolmandasse kategooriasse. Laanepüü: Eestis mandril kõikjal levinud. Hiiu- ja Saaremaal üksikutes kohtades. Eestis on üldlevinud ja arvukas haudelind. Nende arvukus on langenud karmide talvede tõttu. Praegu Eestis 20 kuni 30 tuhat paari
Kes ohustavad roomajaid? Arusisalik - III katekooria Eluspoegija, munad kooruvad haudumise hetkel. Kivisisalik - II katekooria Kevade lõpus muneb emane 6-10 muna. Vaskuss - III katekooria Elussünnitaja, pojad sünnivad läbipaistvates kestades, mis kohe puruks rebitakse. Nastik - III katekooria - Muneb munad Juulis või Augustis, kuni 30 muna. Rästik - III katekooria Eluspoegija, munad hauduvad ema keha sees Kivisisaliku toitumine Toitub mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest, ussidest, ämblikest ja teistest väikestest selgrootutest. Suuremat kasvu isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. Vaskussi toitumine Toiduks on aeglaselt liikuvad loomad vihmaussid, maismaateod, putukavastsed,hulkjalgsed jne. Roomajate arvukus on otseselt sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inintegevusest puutumata maastikke. Ühelaadsed kultuurmaastikud vähendavad roomajate liigilist
On seotud kuivade aladega - eriti tüüpiliseks elupaigaks on liivased ja luitelised männikud, tihti elab ka nõmmedel, teepervedel, kuivematel puisniitudel ja metsaservades. Varjepaikadeks on hiire- ja mutiurud. Elab üksikult ning haldab kindlat territooriumi, tegutsedes maksimaalselt 30 m raadiuses. On aktiivne ainult päeval ega liigu oma urust kuigi kaugele. Kivisisalik Lacerta agilis (L.) · Toitumine Toitub mardikatest, rohutirtsudest, röövikutest, ussidest, ämblikest ja teistest väikestest selgrootutest. Suuremat kasvu isasloomad võivad süüa ka nooremaid liigikaaslasi ja emaste poolt munetud mune. · Sigimine Sigimine leiab aset taimestikuvabadel ja liivastel aladel mais või juunis. Sel ajal jaotuvad sisalikud paaridesse ning asuvad ühte urgu elama. Mai lõpus või juuni alguses muneb emasloom 6...16 muna ning kaevab need madalasse auku. Munad arenevad temperatuuril 22..
annaabi.ee 
