Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rohuna" - 6 õppematerjali

Ilmar Laaban
10
ppt

Ilmar Laaban

Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema maailmavaateks on sürrealism. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Kogu "Ankruketi lõpp on laulu algus" ilmus Stockholmis 1946. Siin mõtestatakse lahti luuletaja elukreedo: ELADA VABANA VÕI SURRA. Siit saad lugeda viimast stroofi luuletusest "Elada vabana või surra : Elada rohuna mõrvari haual elada ühes käes kalju ja teises rõõm elada avastamaks lainete südant elada vabana või surra 1946 1957. aastal ilmus teine kogu "Rroosi Selaviste".Nimikangelane on sünnilt prantslanna, kelle aadressiks on Sala- mander. Tekste nimetab Laaban ise MITTE-TERADEKS. Siit saad lugeda mitte-teri: Ainsa loogalöögiga loob Rroosi Selaviste oma loogelise loogika.

Kirjandus → Kirjandus
10 allalaadimist
K66viljandus - lavendel-referaat
5
docx

K66viljandus - lavendel-referaat

1. NIMETUS Lavendel - Lavendula (ld.k) 2. PÄRITOLU Lavendel on pärit Vahemeremaadest ja seal kasvatatakse ka teisi lavendliliike nagu L. stoechas, L. latifolia, L. lanata, L. dendata, L. intermedia jt. kuid nii head eeterlikku õli kui saadakse tähkjast lavendlist, ei saada neist ühestki. Lavendli pikale ajaloole viitab juba see, et juba vanad roomlased kasutasid seda vanniveelisandina ja peavalu rohuna. Ruumi õhu värskendamiseks puistati põrandale lavendliõisi. Tänapäeval kasvatatakse lavendlit suurtel pindadel eelkõige Provence´is Prantsusmaal ja kasutatakse lõhnaõli- ja seebitööstuses. Lavendlipõld Provence´s 1. augustil on Provence´i linn peoehtes, sest tähistatakse lavendli lõikuspüha ja austatakse lavendlit kui suve kuningannat, sinisilma. Kogu linn on ehitud lavendliõitega ja täis rõõmsat muusikat

Põllumajandus → Köögiviljandus
7 allalaadimist
Taimeteed
7
doc

Taimeteed

Paderjani tee on hea närvivalude, peapöörituse, higistamise ja hüsteeria puhul. Palderjanitee toob hea une Tallinna Teeninduskool ja aitab stressi puhul. Palderjani tinktuuri on soovitav võtta seedeprobleemide puhul. Palderjaniõliga hõõrumine aitab lihasekrampide vastu. · Rukkilill. Õitest valmistatud teed soovitatakse juua valgevooluse ja kinnise kõhu puhul, väliselt saab kasutada silmahaiguste rohuna. · Saialill on hea põletikuvastane taim, temast saab teed, mida talvel hea juua ja mis mõjub hästi sapile, maksale. Nii teed kui salvi on hea kasutada nahaprobleemide puhul. Raudrohi Raudrohtu kasutati vanasti iluraviks- värskendades raudrohuteega käsi ja näonahka, muutuvad need pringimaks ja siledamaks. Raudrohi on rahvarohuna tuntud ka köha, peavalu, leetrite, sarlakite ja krampide vastu. Kui rannas terava kivi otsa astud, siis raudrohuleht aitab peatada

Toit → Toiduainete õpetus
29 allalaadimist
Taimeteed
13
doc

Taimeteed

Palderjan Juurtest tehtud ekstrakti tasub võtta langetõve puhul. Paderjani tee on hea närvivalude, peapöörituse, higistamise ja hüsteeria puhul. Palderjanitee toob hea une ja aitab stressi puhul. Palderjani tinktuuri on soovitav võtta seedeprobleemide puhul. Palderjaniõliga hõõrumine aitab lihasekrampide vastu. Rukkilill Õitest valmistatud teed soovitatakse juua valgevooluse ja kinnise kõhu puhul, väliselt saab kasutada silmahaiguste rohuna. Saialill On hea põletikuvastane taim, temast saab teed, mida talvel hea juua ja mis mõjub hästi sapile, maksale. Nii teed kui salvi on hea kasutada nahaprobleemide puhul. NõmmeLiivatee Teejook aitab köha, kopsuhaiguste, seedehäirete, nohu ja viiruste puhul. Tinktuuri kompress aitab parandada lihaserebendeid ja välja väänatud jalga. Nõges Nõges on hea ravim verejooksude vastu, samuti leevendab luuvalu ja limaskestahaigusi. Nii sees kui

Toit → Toiduainete õpetus
17 allalaadimist
Agronoomia
23
pdf

Agronoomia

loomadele kahjulik. Turvasmuld- sõltub turba lagunemisest, siis taimel parem toitaineid omastada. Lämmastiku jaotamine suve jooksul, niidul võrdne arv, igal niidukorral anda lämmastiku, karjamaal 3-5 korda. Segu karjamaa ja heinamaa seemned. Paljude heintaimede eluiga segus kasvatamisel on pikem, kui seda liiki puhtalt kasvatades. Seda eriti soomuldadel. Halvema talvekindlusega taimed on segus põsivamad. Enamik heintaime liike on nii karjamaa rohuna kui heinana segudes parema söödavusega, kui samad liigid kooskülvis. On vastupidavamad kahjustustele ja haigustele. Saak stabiilsem vegetatsiooniperioodil ja ka aastate lõikes. Segus täiendavad üksteist loomadel: varustavad loomi mitmekülgse toitainetega, taimed eri nõuetega mulla suhtes kasulik on liblikõielisi ja kõrrelisi koos kasvatada. Liblik- juur sügavas mulla, kõrrelistel juured pindsed- kasutavad üleval aineid. Arvestada et taimed eri nõuetega mulla, niiskuse,

Põllumajandus → Agronoomia
51 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

varju. Viljaks on lihakas kupar, mis küpsenult paiskab seemned kuni 2 m kaugusele, kust need sipelgate poolt edasi kantakse. Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt risoomiga. Kasutamine: oksaalhappe sisalduse tõttu on taime maapealne osa hapukas, mistõttu saab kasutada salatite ja suppida valmistamiseks. Suurel hulgal tarvi- tatuna mõjub kahjulikult, halvab neerude tegevuse. Varem kasutati rohuna avitaminoosi (skorbuudi) vastu kuna lehed sisaldavad C vitamiini. Jänesekapsa perekonnas on liike, mida kasvatatakse koduaedades ilutaimedena. 27 LAANELILL ­ Trientalis europaea; nimi on tuletatud ladinakeelest, triens ­ kolmandik (õieraag moodustab taime pikkusest umbes 1/3), europaea ­ euroopa. Sugukond nurmenukulised.

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun