Roomajatest leidub krokodille, püütoneid ja rohkesti sisalikke. Putukatest vääriks eraldi mainimist termiidid ja tsetsekärbsed. Tsetsekärbes on pistekärbeste perekonnast ja päriskärblaste sugukonnast. Neid on 20 erinevat liiki. Nad imevad inimeste ja teiste imetajate verd. Nii kannavad nad edasi mitmesuguseid haiguseid. Neid on leitud nii metsadest kui ka rohumaadelt, mis teeb nendel aladel karja- või hobuste pidamise võimatuks. 1901 aastal avastati Kameruni vihmametsadest uus liik, mis sai nimeks okaapi (Okapia johnstoni). Okaapi on sõraline kaelkirjaklaste sugukonnast. Ta on kaelkirjaku ainus elav sugulane. Tema õlakõrgus on umbes 1,5-1,7 meetrit. Laubal kaks nahaga kaetud sarve. Kael ja kere on punakaspruunid, tagakeha ja jäsemed musta- valgevöödilised. Tema kael on kaelkirjaku omast lühem. Ebatavaline selle liigi juures on
kuni üks miljon aastat, saades alguse Ida aafrikast. Ta arvab, et umbes sellel ajal varajased hominiidid, näiteks: Australopithecus africanus, Australopithecus boisei ja Homo habilis laiendasid oma esialgse toitumise puuviljade ja väikeloomade juurest edasi lisades maa-alused juured, mugulad ja mugulsibulad. McKenna väidab, et sellel ajal varajased hominiidid korjasid psilotsübiini sisaldvaid seeni aafrika rohumaadelt ja kasutasid neid toiduks. Ta arvab, et liigid mis seal tollal kasvasid olid panaeolus liigid ja Psilosybe cubensis mis on tänapeval ka tuntud kui kuulus "Magic Mushroom". On mõningaid arheoloogilisi tõendeid, et neid kasutati iidsetel aegadel. Mitmetel kiviaja koopa maalidel on ära tuntud samaanlike seente kasutamist, võimalik, et psilotsüüb tüüpi. Hallutsiogeenseid Philocybe liike on ajaloos kasutatud mesoameerika põlisrahvaste poolt
Siinjuures oskab kits valida just taime kõige toitvamaid osi ja võimaluse korral eelistavad rohelisi võrseid, lehti. Heintaimedest eelistavad nad timutit, aasrebasesaba, aruheina, valget ristikut jne. Kitsede karjatamiskäitumise uurijad on leidnud, et nad eelistavad rohu valikul kõrrelisi ristiku ees (Grant et al, 1984). Kitsede ja veiste koospidamisel tuleks kitsi karjatada enne ja seejärel veiseid. Suvel leiavad kitsed endale sööta ka võsastunud ja madalasaagilistelt rohumaadelt, sest nad söövad meelsasti ka looduslikke rohundeid. Kitsed on võimelised seisma tagajalgadel ning sööma ka puude ja põõsaste lehti. Sellepärast on kits ülihea võsa- ja umbrohtunud põldude puhastaja. Suvisel vabapidamisel võivad kitsed teha ka palju kahju, sest nad söövad noori puukasve ning vilja- ja lehtpuude koort. Tänu suurele uudishimule ja kõrgemale tolerantsusele kibedamaitseliste ja kõrgema tanniini sisaldusega söötadele, võib kits süüa
· õlirikkad põllukultuurid (raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep), mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · kiirekasvulised, lühikese, alla 15-aastase raieringiga puuliigid (paju, hall lepp, kask, haab), mida kasutatakse ahjukütteks; · kiirekasvulised rohttaimed (päideroog, roogaruhein, idakitsehernes, kiukanep), mida kasutatakse biogaasi tootmiseks; · etanoolikultuurid (nisu, rukis, kartul, suhkrupeet); · looduslikud heintaimed (niidetav biomass püsi- ja poollooduslikelt rohumaadelt, märgaladelt), mida kasutatakse biogaasi tootmisel. Biomassi kasutamise eelised: + taastuv energiaallikas; + biomassi põletamisel vabaneb süsihappegaas, mis oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud, seega ei suurenda biokütuste kasutamine süsihappegaasi kogust atmosfääris; + kergesti kättesaadav; + võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist; + aitab tõsta maapiirkondades tööhõivet, aitab kaasa piirkonna
Eesti geograafiline asend ja sellest tulenev ilmastik, nagu küllaldased sademed taimekasvuperioodil ja Rohukamara tüübi nimetuses kajastuvad liigid, mis on rohumaa koosluses ülekaalus. Rohukamar = mõõdukas temperatuur on soodsad mitmeaastaste heintaimede kasvuks. Erinevalt teistest kultuuridest on rohumaa kooslus. Rohukamar hõlmab maapealse ja maaaluse osa. rohumaadelt võimalik ühe aasta jooksul saada karjatamise või niitmise teel mitu saaki ja see on olnud Rohukamarate kestvus: a) lühiajaline 1-3 aastat stabiilne. Piirkonnas, kus sademete hulk ületab aurumise ning vihmavabu päevi ja perioode on vähe, nii b)keskmine 6-8 aastat
Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannaniitu, lamminiitu, soostunud- ja sooniitu, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu. Kuni 20. sajandi keskpaigani toodeti taludes põhiline rohusööt poollooduslikelt rohumaadelt. 1939. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli kultuurrohumaid vaid 3,4% kogu rohumaa pindalast. Mehaniseeritud tootmisele üleminekuga kaasnes madalama tootlikkusega rohumaade kasutamata jätmine ja seetõttu on viimase poole sajandi jooksul poollooduslike koosluste pindala oluliselt kahanenud. Puisniitude pindala on viimase 70 aasta jooksul vähenenud ligi sada korda, praegu on Eestis niidetavaid puisniite u 1500 ha. Eestis on heas seisukorras
Õied ja teeääred niita enne taimede õitsemist. Agrotehniline, füüsikalis-mehaaniline Külvata seemneid tihedalt.Kündmine. Keemiline 2015 Eesti Maaülikool Ariane S Ariane S on süsteemse toimega herbitsiid, mis on ette nähtud kaheiduleheliste umbrohtude tõrjumiseks talinisu ja -odra, suvinisu ja -odra, rukki, kaera ja tritikale põldudelt ning kõrreliste heintaimede rohumaadelt. Kulunorm-2,0-2,5l/ha Kordus-1 Hind-10,74 eur/l Biathlon 4D Parima mõju saavutamiseks on vajalik piisav niiskus, et läbida umbrohu lehe pealiskiht ja raku seinad ning levida juhtkudede süsteemi. Kuivades tingimustes, kui toimeaine läbitungimine on ebapiisav, saab herbitsiidset mõju suurendada märgajaga. 3. lehest kuni võrsumisfaasi lõpuni (kasvufaas 13-29) kasutada kulunormi - Kulunorm-40-70 g/ha Kordus-1 Hind-5 eur/kg Kultuur - Nisu Eelvili-Ristik haljasväetiseks
Ka see asjaolu on oluline hobuste kasutamisel pool-looduslike koosluste hooldamisel. Hobused söövad kulu ja kõrge rohu seest välja kivid, mahalangenud tüved, oksad, mis võimaldab maapinda hiljemaks niitmiseks ette valmistada. Ka on selle järgselt inimesel võimalik paremini tihnikutest läbi näha ning harvendamisele tulevaid põõsaid ja puid välja valida ja raiuda. Suurem osa hobuste talvesöödast varuti varem samuti puisniitudelt, luhaheinamaadelt ja teistelt niidetavatelt rohumaadelt. Eesti hobuse peamine sööt on hein. Pool-looduslike koosluste, eriti puisniitude ning loopealsete rohustu on erakordselt liigi- ja sellest tulenevalt ka toit- ja raviaineterikas.Vahetult mere mõju piirkonnas asuv rannaniidu taimestik on läbi aegade olnud koduloomadele ravi- ja mineraalainete allikaks. Nii nagu on sarnased Eestis pool-looduslike koosluste kogupindala ja hobuste arvu kahanemise suundumused, on valdavalt samad ka nende kadumise põhjused. Kui