Pärtlipäev Üldiselt 24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha. 18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt keelatud. Muidu riknevat vili. Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana
hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. AUGUST Rukkimaarjapäev - 15. august Õigeusu aladel toimus kirikutes ja kloostrite juures õnnistamine, vee pühitsemine, kirmas tantsuga. Pärtlipäev - 24. august Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka. SEPTEMBER. Ussimaarjapäev - 8. September Väike maarjapäev ehk ussimaarjapäev ehk ussi magamise pave. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid
Sai esimese värske kartuli, värsket kala. · August: 1. august makaveipäev toodi kirikust koju pühitsetud vett ja pritsiti loomadele ja kaevu. 10. august lauritsapäev kombestik seotud tuletegemise ja sellega seonduvate tabudega. Visati maja katusele vett, et tulekahjusi peletada. 15. august rukkimaarjapäev rukkikülv pidi tehtud olema. 25. august pärtlipäev sügise algus, lõikus- ja külvipüha. Rukki-, külvi-, rohuema päev. Külv rangelt keelatud, võis põhjustada vilja riknemist või hävinemist. · September (mihklikuu): 8. september ussimaarjapäev ei mindud metsa, sest mets tahab puhata ja ussid poevad urgu. 21. september kevadise pööripäeva vastand, putukad ja ussid poevad talvepessa 23. september sügisene pööripäev 29. september mihklipäev pidude kooskäimiste aeg, lõppes karjatamise hooaeg, sel
Õhtusel kirmasel esinevad aga ka mujalt tulnud laulikud. Lisaks sellele on 1990. aastatel kohalikus muuseumis avatud käsitöö- ja kunstinäitused ning õpikojad. 20. sajandi alguses hakati peale õunte sellest ajast ka muid puuvilju ja herneid sööma. See on olnud veel värske mee proovimise päev. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- paasapaev.php) PÄRTLIPÄEV - 24. august Sügise algus, lõikus- ja külvipüha, 18. sajandil rukkiema, külviema ehk rohuema päev. Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest. Muu hulgas arvati, et see päev külvab rohu vilja sekka. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Vana ütluse kohaselt keeras Pärtel kapsapäid. Saksamaal on kapsapeade pöörajaks Bartholomeus, meil sama nime eestindust kandev personifitseeritud Pärtel. Et kapsas oli
AUGUST- • 1.08 makareipäev- kirikust toodi pühitsetud vett, pritsiti loomadele, kaevu, et loomad terved oleksid ja vesi puhas. • 10.08 lauritsapäev- tule tegemine ja tabudega; maja katusele vett visata, et tulekahjusid peletada. • 15.08 rukkimaarjapäev- pidi olema rukkikülv tehtud • 25.08 pärtlipäev aka sügisealgus, lõikus ja külvipüha on nimetatud ka rukki-, külvi-, ja rohuema päevaks. Külv oli keelatud ja see võis põhjustada vilja riknemist ja hävimist. SEPTEMBER- mihklikuu • 1.09 teadmistepäev • 8.09 ussimaarjapäev- ei mindud metsa, et mets tahab puhata ja ussid poevad urgu. • 21.09 sügisene madisepäev- putukad, ussid poevad talvepessa. • 23.09 sügisene pööripäev- • 26.09 midruskipäev- suguvõsade kokkutuleku päev, lahkunute mälestamise päev ka kirmase päev. • 29
annaabi.ee 
