elus kõike, näha tervet maailma, saada unustamata muljet. Aga see ei ole kõik. Tähtsaim on mitte jätta seda elu märkamata, aga jätta tükk sinust lapsed ja lapselapsed, kes saavad jätkata sinu põlvkonna. Selleks ongi meil vaja perekonna. Kuid se ei ole kõik. Peaasi on hoida soojad suhted perekonna liikmete vahel. Perekond peab olla tugev ja sõbralik. Perekonnas peab olla arusaam, iga inimene peab arusaama, et keegi ja kunagi ei saa teda armastada ja hellitada rohkrm kui tema sugulased. Kui võtta otsad kokku, siis saab öelda, et PEREKONNA ROLL INIMESE ELUS on väga suur, sest iga ühel peavad olla need inimesed kes armastavad ja hoolitsevad temast vaatamata millelegi.
elus kõike, näha tervet maailma, saada unustamata muljet. Aga see ei ole kõik. Tähtsaim on mitte jätta seda elu märkamata, aga jätta tükk sinust lapsed ja lapselapsed, kes saavad jätkata sinu põlvkonna. Selleks ongi meil vaja perekonna. Kuid se ei ole kõik. Peaasi on hoida soojad suhted perekonna liikmete vahel. Perekond peab olla tugev ja sõbralik. Perekonnas peab olla arusaam, iga inimene peab arusaama, et keegi ja kunagi ei saa teda armastada ja hellitada rohkrm kui tema sugulased. Kui võtta otsad kokku, siis saab öelda, et PEREKONNA ROLL INIMESE ELUS on väga suur, sest iga ühel peavad olla need inimesed kes armastavad ja hoolitsevad temast vaatamata millelegi.
Kui korjemesilane leiavab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Niinimetatud ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Viibutades tants tähendab, et õied on tarust kaugel. Kusjuures mesilane osutadab " kaheksaid" tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb.Mitte iga korjemesilane ei tantsi tarus vaid ainult siis,kui toitu on piisavalt palju.Mida rikkam on korjeallikas, seda energilisemalt ta tantsib ja seda rohkrm mesilasi kutsub ta lennule. Pere kui terviku elus on kõige tormilisem moment- sülelemine- on aeg, mil pere kasvatab uusi emaseid, sülem vana emaga lendab ära ja ühest perest saab kaks.Sülem võib ennast maandada väga erinevates kohtades näiteks puu otsas, võrkaial, maja seinal jne.(vaata joonis2). Joonis 2.Mesilassülem(http://arminmitt.com/?p=423) Poole peale vähenenud perel ei ole enam ema.Lähipäevadel astuvad mõnedemased ellu-nad
Inimaarengu indeks koosneb elujärje hariduse ja tervise näitajatest Madala inimarenguga riigid(Aafrika riigid nt. Keenia) Keskmise inimarenguga riigid(Hiina, India) Kõrge inimarenguga riigid(Venemaa, Türgi) Väga kõrge inimarenguga riigid(USA, Eesti ja Põhjamaad) b. Arengutaseme mõõtmine. SKT ühe elaniku kohta. Sisemajanduse kogutoodang mõõdab mingis ajavahemikus riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtust. Mida rohkrm riigis kaupu ja teenuseid tootetakse seda suurem on SKT. c. Veebilansi analüüs d. Kaardi tundmine 12. a. Üleilmastumine ja maailmamajanduse areng Globaliseerumine ehküleilmastumine on protsess, mida iseloomustavad kasvav rahvusvaheline kaubandus ja tihenev kultuurivahetus, mis muudavad maailma majandust ja ühiskonda. Infotehnoloogia ja transpordi kiire arengu tuleusena on maailm aina “väiksemaks” muutunud
Mari tahab võtta suure annuse rohtu, sest tahab surra. Ta tahab surra, et saada Jussi juurde. Tahab pääseda patust, sellest kiviviskamisest. Mari mõjutab Indrekut sellega,e t tema viskas talle selle kivi, aga Mari saab aru, et on ise ka patune Jussi pärast. Indrek nõuab, et ema halastaks talle. Mari ütleb,e t Vargamäel pole halastust, Vargamäel peab. Indrek otsustab teha meeletut kurja selel kiviviskamise pärast ( ta saab aru, et teebmeeletut kurja). Vargamäel on armastust rohkrm vaja, kui kurjast hoidumist. Mari võtab Indrekult rohu vastu eutanaasia teema, et kas võib nii ikka teha, et aitad kellelgi surra. IV osa on Indreku ja Karini vahel. Nad ei ole hingesugulased. Tüli käigus Indrek läheb ära ja võtab revolveri kaasa ja selle peale Karin ütles "Keda sa jälle tapma lähed?" Karin oli Indreku vastu julm, sest "Indrek tappis Mari". Indrek tulistab Karinit, sellel järgneb kohtuprotsess, aga sellega ei kaasne karistust
Emotsioon on protsess, millel on algus ja lõpp. Emotsiooni tekitab mingi sündmus, isik või hinnang, mis puudutab või võib puudutada meie vajadusu või väärtusi. Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjustuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektiivne tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsioonid toovad mutuse ja kõrvalekaldeid põhjuslike seoste tajusse. Inimesele mõjub rohkrm oodatava puudumine kui millegi puudumine käesoleval hetkel. Emotsioonide oluliseks anatoomiliseks aparaadiks on limbiline süsteem. See on ajupiirkondade ja struktuuride ühendus, mis paikneb koorealuse taalamuse ja hüpotaalamuse piirkonnas. Mandeltuum integreerib üksinda taalamusest, sensoorsest ajukoorest, hipokampusest jm tulevad närviimpulsid ning väljastab impulsid, mis saavad alueks tunnete läbielamisele. Emotsionaalse käitumise oluliseks substraadiks on ajukoor