Järve pindala on 176,2 ha, suurim sügavus on 5,5 m ja keskmine 3,8 m. Järv asub 77,3 meetri kõrgusel merepinnast. Järve suubub põhjast Alakonnu oja ja kirdest kaks väiksemat oja, esineb allikaid. Väljavool toimub lõunakaldalt Saera oja kaudu Ahelo jõkke. (info saadi vikipeedia leheküljelt http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84hij%C3%A4rv , 01.10.2012). Ähijärv kannab ka teist nime Ahijärv. Tegemist on loodusliku järvega, mis on avalikult kasutatav. Tegemist on eutroofse ehk rohketoitelise järvega. Valgala pindala on 14,7 km² ja veepeegli pindala on 181,2 ha. Saari on järvel 2, mille pndala kokku on 0,24 ha. Veetüüp(VRD) on keskmise karedusega kihistumata. Järve pikkus on 2550m, järve laius 1000m, kaldajoone pikkus 9849m ning kaldajoone liigendatus on 0,086. Limnoloogiline tüüp on kalgiveeline eutroofne ehk kalgiveeline rohketoiteline. Veevahetuse skaala on väga nõrk ehk <0,5 ( http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx? obj=veekogu&id=87845578 , 01.10.2012)
käosamblik. Nõmmemetsa kanarbiku kasvukohatüübis esineb sammaldest palusammal, lainjas kaksikhammas, nõmme-kaksikhammas, palu-karusammal (Paal 1997). Peipsi järv Peipsi järv on Euroopas pindalalt neljas järv (3555 km²) ja Eestis suurim, olles piiriveekogu Venemaaga. Kauksi piirkonnas suubub järve Kauksi oja ja Rannapungerja järv, väljavool toimub Narva jõe kaudu. Limnoloogiliselt on tegemist kihistumata rohketoitelise ehk eutroofse järvega (Haberman et al 2008). Peipsi liikuva liivaga põhjarannikul, Rannapungerja ja Kauksi piirkonnas, saavad veetaimed juurduda rannalompides ja harvadel kivivaredel. Pilliroogu (Phragmites australis) ei ole siin nii palju kui lõunarannikul, paiguti vaid luitejalamil. On alust arvata, et peale pilliroo kasvab Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill
horisondid. CG2 siduvus ja kleepuvus olid väga suured. Näha oli palju roostetäppe ning alumises horisondi osas oli väga märg savi. Selles horisondis oli näha suuri paekivi tükke, mis raskendasid edasi kaevamist. 10 6.2 Metsa sügavkaeve Metsas teostatud sügavkaeve määrati väga õhukeseks, halvasti lagunenud, madalsoomullaks (M’1). Madalsoomuldade peamised tunnused on rohketoitelise vee mõjulkujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Nende pealmine kiht on vähemalt 30cm paks turbahorisont. Nad on kujunenud elementide rikka, liigniiskust tekitava toitva vee abil. Madalsoomuldi jaotatakse tüseduselt kolmeks: 30-50cm – väga õhukesed (M’); 50-100cm – õhukesed (M’’); üle 100cm – tüsedad (M’’’) (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid T2 – C. Lõimise valem on t2 28/r1 l2 72+. Huumusprofiili valemit turvasmuldadel ei koostata
Vällamäel kasvab inimtegevusest vähe mõjutatud ürgmets, 120 aasta vanune sinilillekuusik. Loomadest esineb Haanja vallas enim närilisi ja siile. Väike-Palkna maastikukaitseala (24.8 ha) on moodustatud Väike-Palkna järve ja selle kaldal asuva metsakoosluse kaitseks. Kogu maastikukaitseala kuulub sihtkaitsevööndisse. Pärlijõe luha hoiuala (40 ha) moodustati 2005.aastal lamminiidu kaitseks. Samal aastal võeti kaitse alla ka Majori järve hoiuala (17,6 ha) looduslikult rohketoitelise järve elupaigatüübi kaitse eesmärgil. Võidumägi (9,8 ha) on kaitse all 1962.aastast eesmärgiga kaitsta maastikuelementi (800m pikkune 2 tipuga künnis, absoluutne kõrgus 249,6 m, suhteline kõrgus 40m). Lisaks eeltoodutele on elupaigana kaitse alla võetud metsise püsielupaik Luutsnikus 40.7 ha (II kategooria kaitsealuse liigi elupaiga kaitse). Haanja vallas on veel looduskaitse all Brauni astelsõnajalg (LK I), mis asub haanja külas ;
Põõsarinne on enamasti lopsakas, selles kasvab rohkesti toomingat, lodjapuud ja musta sõstart. Rohurinde koosseis sõltub mikroreljeefist ning toite- ja veeoludest. Madalamatel aladel paistavad õitsemisajal silma soovõhk, varsakabi, kollane võhumõõk) jmt taimed. Tüvemätastel kasvavad enamasti laane- või salutaimed. Siirdesoometsad on üleminekulised nii ajaliselt (soo arengus) kui ka ruumiliselt (kasvavad madalsoode ja rabade vahelisel alal). Eutroofse (rohketoitelise) madalsoo turbalasund, mille moodustab enamasti tarnaturvas, on kattunud kuni 30 cm paksuse toitevaese vähelagunenud samblaturbaga. Õhemad turbalasundid võivad koosneda tervenisti siirdesoo-segaturbast. Madalamates lohkudes säilivad veel kaua toiterikkamale madalsoole omased taimed (tarnad, sookastik, ojamõõl), need vahelduvad turbasamblamätastega, millel kasvavad tüüpilised rabataimed. Puurindes asendub sookask männiga.
annaabi.ee 
