KORDAMISKÜSIMUSED / KT NR.2 1. Veekogude eütrofeerumine ja sellele vastand? Eütrofeerumine- tüüpiline veekogu suktsessiooni protsess ( kinni kasvamine, saastumine, rohketoiduliseks muutumine). Oligotroofne- eütrüfeerumise vastand ehk vähetoiduline 2. Jõgede veereziim oleneb... a) Kliimast b) pinnamoest c) jõgikonna suurusest d) toitumise tüübist 3. Soode liigitamine. a) Madalsoo b) siirdesoo c) raba ehk kõrgsoo 4. Iseloomusta siirdesood. Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal.
-) Biotsönoos ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. -) Eurüfaag liik, kes on toidu suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurühaliin liik, kes on soolsuse suhtes laia ökoloogilise emplituudiga. -) Eurüterm liik, kes on temteratuuri suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. -) Eurütoop laia ökoloogilise amplituudiga liik. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks, lämmastiku- ja fosforühendite mõjul. -) Keskkonnategur nii biootilised kui ka abiootlised keskkonna komponendid, mis mõjuvad organismile. -) Kisklus suhe kiskja ja taimtoidulise looma vahel. -) Kliimakooslus suktsessiooni tulemusel kujunenud püsikooslus, kus kõik suhted on tasakaalus ja vahetub ajas vaid iseendaga. -) Kommensalism suhe kahe erineva liigi vahel, kus üks pool saab kasu aga teine pool ei saa sellest ei kasu ega kahju.
väheliigestatud kaldajoone pikkus on 96 km. Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Lainetus Vähene sügavus määrab ära lainete iseloomu. Laine on lühike 3 -5 meetrit ja murdub juba paarikümne sentimeetri kõrgusena. Suure tuulega võib lainete kõrgus küündida meetrini. Sel juhul segab lainetus vee põhjani. Seetõttu on järve vesi sogane ja väikese läbipaistvusega. Elustik (kalad, plankton, taimed) Jõed toovad rohkesti mineraal- ja toitaineid ja teevad järve rohketoiduliseks. Reostavad väetisained lämmastik ja fosfor - pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest. Eutrofeerumise selgeks märgiks on roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise mitmekesisuse vähenemine viimastel aastakümnetel Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas, latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge
aineid on vähe. Vesi on pruunikas. Elu on vaene happelisuse pärast. -) Eutroofsed ehk rohketoitelised järved- rikka elustikuga, vähese läbipaistvusega, rohekas-kollakas vesi. -) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved vetikaid on väga palju. Muu elustik on vaesunud. -) Düseutroofsed ehk segatoitelised madal, mudane, rikas elustik. Viimane eluetapp järvel. Siis kasvab kinni sooks. -) Eutrofeerumine veekogude muutumine rohketoiduliseks. Tänapäeval on see tõsine keskkonnakaitse probleem vette sattuvate väetiste, lämmastiku ja fosforirikaste reovete tõttu. * Vee-elustik koosneb kolmest ökoloogilisest rühmast. -) Plankton fütoplankton, zooplankton. Järvedes rohkem. -) Bentos põhjaelustik. Järvedes rohkem. -) Nekton ujum ehk vees liikuvad aktiivsed loomad. Jões rohkem. * Meri on kõige liigirikkam. Evolutsioon on põhjuseks.
protsess vee eutrofeerumine. Nt Zürichi järv. Põldude väetiste, reovete sattumine vette võib põhjustada veekogu tüübi pöördumatu muutuse. Tekib ahelreaktsioon: vetikad arenevad massiliselt, nende jäänused lagunevad põhja, muda laguneb, sealt ujuvad välja biogeenid, nendest võivad jällegi toituda vetikad. Normaalsel järvede arengul on esimeseks etapiks vähetoiduline, mis võib muutuda huumusetoiteliseks või rohketoiduliseks. Madalaveelised rohketoidulised (eutroofsed) kasvavad segatoidulise (düseutroofses) staadiumis kinni, sügavamad võivad muutuda düstroofseteks. ÖKOLOOGIA RAKENDUSI Fenoloogia Aastaaegade rütm ja sellega seotud keskkonnategurite aastaajaline (sesoonne) muutumine tingib ka taimede elu rütmi. Eri aastate ilmastikuerinevuste tõttu on ka elusa looduse arengu aastarütm mõnevõrra muutlik
membraansete organellide esinemine. nende hulka kuuluvad protistid, seened, taimed ja loomad. Eukarüootne rakk (päristuumne) - rakk (ka rakutüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Eumelaniin - melaniini must või pruun alatüüp. Eurütoopsed - on laia ökoloogilise amplituudiga liigid (suudavad elada väga erinevates elutingimustes). Eurütoopsed - on laia ökoloogilise amplituudiga liigid. Eutrofeerumine - veekogude (järvede, jõgede, mere) muutumine rohketoiduliseks on tänapäeval tõsine keskkonnakaitse probleem veekogudesse sattuvate väetiste ja N ning P rikaste reovete tõttu. Evolutsioon - süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järkjärguliselt keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Bioloogiline on põhiliselt adaptiivse iseloomuga.
annaabi.ee 
