inimesi tegelema ainult selle alaga. Metallide kasutuselevõtt võimaldas inimestel toota rohkem kui ainult oma perekonna tarbeks, mis omakorda tõi kaasa suureneva tööjaotuse, eraomandi, nõrgenesid sugukonnasidemed ning hakkas kujunema inimeste varanduslik ebavõrdsus, mis lõi eeldused klassiühiskonna tekkeks.Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, lloomapidamise, käsitöö,ehituse,liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Rohkenes kaubavahetus ning hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond. Tekkisidriigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Sellega lõppes esiaeg ehk muinasaeg ning koos sellega rauaaeg kui esiaja järk.
Kultuur on nime saanud Saaremaa endisaegse keskuse Asva nimest. Selle kultuuri asukad tegelesid karjakasvatuse, hülgepüügi, algelise maaviljeluse ja pronksivalamisega. 13. Mis ühiskondlik muutus inimeste elus tuli peale raua kasutuselevõttu? Raua laialdase kasutamisega kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse eden emine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 14. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed Maa-alused kalmistud Kangurkalmed Varased tarandkalmed 15. Kes ja millal mainis esimest korda arvatavasti eestlasi? 1154. aastal Sitsiilia kuningale Roger II-le tehtud maailmakaardil on araablasest kartograaf Muhammad al-Idrisi ära märkinud ühe paiga. Et see asub Läänemere idakaldal ja tõenäoliselt
kliima. 7. Mis muutused toimusid pronksi kasutuselevõtuga Eestis? Pronksi kasutuselevõtt arendas kõiki majandusharusid, eriti oli see tuntav põllumajanduses, kus töö kulu vähenes viiekordselt. Pronksist tehtud tööriistad olid varasematest teravamad ja vastupidavamad. 8. Nimeta muutusi mis toimusid inimeste elus peale raua kasutuselevõttu? Raua laialdase kasutamisega kaasnes: maaviljuse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Rohkenes ka kaubavahetus, hakati kasutama münte. 9. Kuidas arenes alepõllundusest põlispõllundus? Põlluharijad hakkasid kasutama tööloomi ja väetasid sõnnikuga mulda; seetõttu kasvas põllumajanduse tootlikkus. Alepõllunduselt sai minna üle põlispõllundusele. Toodeti järjest enam müügiks. 10. Nimeta rauaaja kalmetüüpe Eestis? (kirjelda) Kivikirstkalmed kivikirstkalmetesse maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa peamiselt ehteid
poolel. Suuremas osas Euraasias ja kohati Aafrikas algas rauaaeg Kristuse-eelse 1. aastatuhande esimesel poolel. Euraasia põhja- ja kagupoolsel äärealal ning suuremas osas Aafrikas Kristuse-eelse I aastatuhande algas rauaaeg I poolel. Ameerikas, Austraalias ja Okeaanias õpiti rauda tundma alles eurooplaste kaudu. Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemi ne. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Siis lõppes esiaeg ehk muinasaeg ning koos sellega rauaaeg kui esiaja järk. http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Raud.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Raud http://et.wikipedia.org/wiki/Rauaaeg
Katsetati ka esimesi lennukeid. 4) Mil viisil kasutati elektrit? Kõigepealt leiutati patarei, elektrigeneraator ning elektrimootor, samuti ka elektrijuhtmed. Elektrilampe hakati kasutama tänavate valgustamiseks, terasetööstuses elektrikaahi. Sidepidamisvahenditest elektriline telegraaf. 5) Mil viisil mõjutas industrialiseerimine põllumajanduse arengut? Masinate kasutuselevõtt aitas põllumajanduseski paljut edasi, töö maht suurenes ja tootlikus rohkenes. Inimesed jäid küll maal tööta. 6) Kuidas mõjutas majanduse ja tehnika areng elu linnades? Enamik inimesi kogunesidki linnadesse elama, kus elu aja jooksul ainult paremaks läks. Linna kogunesid kultuurikeskused, teatrid ja raamatukogud. Teid valgustati ja inimesed said sõita näiteks trammiga. Korteritesse tuli elekter ja veevärk, olemas olid vannitoad ja wc-d. 7) Kes kuulusid töölisaristokraatia hulka? Oskustöölised.
esinemine ülemere asulates. 5.KOKKUVÕTE Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Rohkenes matmine kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal surnute põletamine. Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org http://www.miksike.ee http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pronks.html http://www.arheo.ut.ee/EA3.htm http://www.avita.ee/pdf/eestiajalugu18-21.pdf http://plaasi.blogspot
Preisimaa keskvalitsusele. Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond. Talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond mis oli ühtlasi kõige vaesem. Tallinna piiskopil oli ilmalik võim ja ta kuulust ka pärast taani valduste võõrandamist Lundi kirikuprovintsi. Pilet nr4 *rauaaeg raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljelus, loomapidamine, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edendamine. Rohkenes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Eelrooma-esimesed linnused, korrapärased põllud, tarandkalmed, ühiskondlik võimuvõitlus, maa maksustamise algus. Rooma-käsitöö areng, kauba elavnemine. Keskmine-üksikud rikkad, matusepaigad, aardeleiud. Viikingiaeg-linnuste ehitamine, külade kujunemine. Hilisrauaaeg- talirukki kasvatamine, tihe kaubavahetus, kihelkondade liitumine maakondakondadeks. Vanimad
1. I 1912.a. kukutati Qingi dünastia ja kuulutati välja Hiina vabariik, kus presidendiks valiti peaminister kindral Yuan Shikai. Monarhia kukutamine ei toonud Hiinale siserahu. Maa eri osades haarasid faktilise võimu omavahel rivaalitsevad kindralid. Keskvõim oli nõrk. Reforme ei teostatud. Ei suudetud nõrgestada ka välisriikide mõju. Vabariigi väljakuulutamine mõjus siiski soodsalt Hiina kultuurilisele arengule. Laienes koolivõrk, rohkenes ajakirjandus, ilmus rohkem tõlketeoseid jms. 1919. a. Pariisi rahukonverentsil aga ei saavutanud Hiina ei välismaalaste privileegide kaotamist ega ka Saksamaale kuulunud valduste tagastamist. See tekitas suuri rahutusi rahva hulgas. Pekingis algas liikumine rahvusliku suveräänsuse kaitseks. Rahutused laienesid üle kogu maa. Lõuna-Hiinas taastas oma tegevuse Sun Yatseni poolt 1912. a. rajatud Rahvuslik Rahvapartei (Guomindang)
annaabi.ee 
