Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rohestruktuuri" - 5 õppematerjali

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates
12
docx

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber; 2) suuremad ja väiksemad loodusalad tiheasulas, nt seisu- ja vooluveekogud koos ranna- või kaldataimestikuga, märgalad, linnametsad jmt; 3) üldkasutatavad avalikud või poolavalikud haljasalad, sh pargid, haljakud ehk skväärid,

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
58 allalaadimist
Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates
5
docx

Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates

Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev ­ katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused
29
docx

Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused

Kohaanalüüsi peamine kasutus on seotud lisaks planeerimisvaldkonnale ka ehitiste projekteerimislubade menetlemisega ja strateegilise keskkonnamõju hindamisega. Kohalikud omavalitsused töötavad mitmete ülesannetega, millega tegelemine eeldab teadmisi kohast. Tihti on vajalik teadmiste süstematiseerimine lähtuvalt kaasaegsest arusaamisest koha (asula) arengust. Põhjamaades kasutatakse kohaanalüüsi seoses asulaarendusega (1), asula tihendamisega (2), rohestruktuuri (ja kultuurmaastiku) arendamisega (3), teede ja tänavaruumi ehitamise ja parendamisega (4) ning asula esteetilise (visuaalse) kvaliteedi ja ehitustava kujundamise, parendamise ja hooldusega/ hoidmisega (5). 47. Asula- ehk kohaanalüüsi traditsioonid (üks pluss kolm pluss üks) Materjal: Maastikuanalüüsi metoodikad ­ olemus ja meetodid 1. Kunstiajaloolised analüüsimeetodid (muinsuskaitse erialatraditsioonist) · Kultuur-miljöö analüüs · (Valla-/ linnaatlas (SAVE-analüüs)) 2

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
118 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
14
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. 60. Tiheasula loodusalad on oluline bioloogilise ainese tootja ja jääkainete lagundaja. Samas võimaldab tiheasula loodusalad inimestele lähedast ja vahetut kontakti loodusega ning meeldivaid elamusi. Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev ­ katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. 61. Rohestruktuuri planeerimise vajadus tuleneb olemasolevate rohealade haldamiseks kasutada olevate eelarveressursside vähesusest ja rohealadele üksikult ja tervikuna kogu võrgustikule avaldatavast suurest ehitussurvest. Planeerimise eesmärgid:

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
217 allalaadimist
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

planeeringutega, olles samas ka ise üheks sektorplaneerimise viisiks kogu piirkonna ruumilise planeerimise raames. Eestis ongi valdavalt levinud teguviis, mille puhul kohaliku omavalitsuste planeeringute tegemisel käsitletakse vaid füüsilist sektorit, osutades sotsiaalsele ja majanduslikule sektorile vähem tähelepanu. Füüsilise territooriumi tervikplaneerimine loob ise samas raamistiku madalama taseme sektorplaneeringutele, nt teede-tänavate, elamuehituse, rohestruktuuri jmt teemaplaneerimisele. Füüsiline planeerimine Kaasajal jaotatakse avaliku sektori planeerimistegevus peamiselt nelja eri valdkonda, sõltuvalt sellest, milliseid ühiskonna aspekte käsitletakse ja millised erialateadmised loovad planeerimiseks vajaliku kompetentsuse: • füüsiline (eelkõige maakasutuse) planeerimine; • sotsiaalne planeerimine; • majanduslik planeerimine; • kultuuriline planeerimine (esteetilis-visuaalne; tehislikud kultuurielemendid ruumis).

Ökoloogia → Keskkonnakaitse ja säästev...
253 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun