Sellesse tohutu suurde soolaveelisse järve suubub palju jõgesid, sealhulgas ka Euroopa pikim jõgi Volga. Ent mitte ainsatki jõge ei voola temast välja. Kaspia meri asub merepinnast madalamal. Eesti järved Eestis on üle tuhande järve. Järvederikkamaks paigaks on Alutagusel asuv Kurtna. Suurimad järved on Peipsi (2611 km2 ) ja Võrtsjärv(270 km2). Järvede värvus teisendub heledast rohekassinisest tumepruunini. Sügavaimad järved on: Rõuge suurjärv (38m), Väike Palkna võrtsjärv järv (31,9m), Udsu järv (30,2m), Tsolgo Mustjärv (29,7m), Uhtjärv (27.6m). Väike Palkna järv Uhtjärv Tsolgo Mustjärv Rõuge järv Järvenõgude teke Mandrijäätekkelised (Peipsi järv, Saadjärv, Pühajärv, Viljandi järv) Merelahtedest tekkinud ehk rannajärved (Harku järv, Mullutu-Suurlaht)
järvedes. Vesi seguneb järvedes täielikult 2 korda aastas. Eestis on avastatud ka täielikult segunemata veega ehk meromiktseid järvi, kus sügavamates veekihtides täielikku segunemist ei toimu, näiteks Rõuge Kaussjärves ja Koosaste Linajärves. Eesti väikejärvedel tekib püsiv jääkate harilikult novembris, suurematel detsembris ning jääkate sulab aprillis. Kõige paksem on jää märtsis. Vee värvus varieerub rohekassinisest kuna punakaspruuni ja tumepruunini. Enamiku järvede vesi on kollakasroheline või rohekaskollane. Suvel on vesi rohekame tooniga, ülejäänud aastaaegadel valdavad kollased ja pruunid toonid. Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, eriti suvel vetikate vohamise kõrgperioodil. Vee temperatuuri- ja hapnikukihistuse määrab oluliselt järvevee värvus koos fütoplanktoni hulgaga. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti
,, Oh aeg, asjade tarbija..." on jällegi üks tema esilekutsumine, ja ta kutsub meid ,,vaatama valgust ja jälgima tema ilu. Sulge korraks silmad ja vaata seda uuesti. Seda, mida sa nägid, ei ole enam olemas." Need mõtted võivad kõige paremini seletada Leonardo ühte kuulsaimat maali, Mona Lisat, millel on olnud pea morbiidne lummus kriitikutele ja rahvale (vaata Pateri kirju). Näoilme ja kuulus naeratus on tabamatud ja üürikesed, nagu tolmavate kivide, mis peegelduvad rohekassinisest veest, tunnetamatu olemus. Firenzes, kus ta lõputult paitas oma pintsliga Mona Lisa nägu, määras vabariik ta maalima Anghiari lahingut, osa Firenze-Visconti sõjast. See maaliti Sala del Gran Consiglio seinale Palazzo Vecchios, nüüd 15. Sajandi Salong, koostisosana Michelangelo episoodist sõjast Pisaga, Cascina lahing, määratud maalitama vastasseinale. Nende ebaõnnestund eksperimentide tulemusena, Anghiari lahing, ,,kirev mikstuur värvidest", mis polnud kiiresti
kehvema majandusliku olukorra pärast halvasti. 1950-ndad Viiekümnendate alguses ei olnud koolivormi kandmise nõue veel üleüldine. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun volangidega koolipõll ja valge pidupõll. Koolipluus oli valge-sinisekirju peenetriibuline. Kohustuslik oli kaelarätt. Koolikleit oli musta või sinist värvi. Poisid kandsid koolis ülikondi. 1960-ndad Kuuekümnendatel aastatel koosnes koolivorm rohekassinisest koolipluusist ja tüdrukutel sinisest pihikseelikust, mis käis keskelt vööga kinni. Mõjutustena kuuekümnendate aastate minimoele ka pihikseelik üle põlve ulatuv. Poisid kandsid viigipükse ja pintsakut. Piduliku vormi juurde kuulus kaelarätt ja valge pluus.Tüdrukute pidupluusil olid ümarad volangidega kraed. Suuremad tüdrukud võisid koolivormina kanda ka sinist seelikut ja musti eest lukuga ja alt laienevate säärtega viigipükse ja vööga sinist vesti
temperatuur on ligikaudu 4°C. Eestis on avastatud ka täielikult segunemate veega ehk meromiktseid järvi, kus sügavamates veekihtides täielikku segunemist ei toimu. Sellised on näiteks Rõuge Kaussjärv ja Kooraste Linajärv. Püsiv jääkate tekib Eesi väikejärvedel harilikult novembris, suurematel detsembris. Jääkate sulab aprillis. Jää on kõige paksem märtsis (3050 cm, harva enam). Vee värvus varieerub rohekassinisest kuni punakaspruuni ja tumepruunini. Enamiku järvede vesi on kollakasroheline või rohekaskollane. Suvel on vesi rohekama tooniga, ülejäänud aastaaegadel valdavad kollased ja pruunid toonid. Järvede vesi on tavaliselt väikese läbipaistvusega, seda eriti suvel vetikate vohamise kõrgperioodil. Ligi 50% uuritud järvedest on vee suvine läbipaistvus alla 1,5 m. Kõige väiksem (0,2 0,3 m) on see Harku, Peta- ja Pappjärves. 37% on vee läbipaistvus suvel 1,53,0 m, 3% üle 4,5 m
annaabi.ee 
