HAPULEMBESED e. TURBAAIA TAIMED Hapulembeste taimede grupid on: 1) looduslikud rabataimed 2) kanarbike ja eerikate sordid 3) metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt) 4) mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad) 5) rododendronid 6) mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud Selliste taimede kasvatamine on võimalik kas 1) looduslikes tingimustes (kui mullatingimused juhtuvad olema soodsad) 2) kunstlikul substraadil (täidetud istutusalad või turbaaiad) Seega ei ole viimasel ajal aiakujunduselemendina levima hakanud turbaaed eesmärgiks omaette, vaid on ainult vahendiks hapulembeste taimede kasvatamiseks ka neis kohtades, kus selleks looduslikud mullatingimused ei sobi. Sama hästi kui turbaaias või erisubstraadiga täidetud istutusaladel on hapulembeste taimede kasvatamine võimalik happelistel liivadel paiknevates metsaaedades, kus esineb ka okaspuude varist ning kõdu, või siis rabamuldadel. NB! Mitte mingil juhul ei sobi hapul...
Jõhvika istutuskohale tuleb alla panna vett pidav kile, et saaks taime kevadel paariks nädalaks üle ujutada - saagi saamiseks on see oluline. Kodumaistele rabataimedele peaks rabast kaasa tooma seda pinnast, kus nad kasvasid, sest viljakamas pinnases kaob paljudel neile omane kääbuskasv. Pind taimede ümber kaetakse pärast istutamist männikooremultshiga. Kõik taimed turbaaias vajavad hoolsat kastmist. Väetamisega tuleb turbaaias olla ettevaatlik - parem vähem kui rohkem. Kuid rododendroni-, erika- ja kanarbiku sordid vajavad rikkalikuks õitsemiseks väetamist. Väetame neid müügil oleva spetsiaalse rododendronite väetisega. Marjapõõsaid väetame saaki suurendavate väetistega. Väetada võiks kolm korda mai, juuni ja juuli alguses. Hooldus ! Turbapätsid peavad olema alati niisked,peenar ei tohi kunagi ära kuivada. Ka turbaaias on igihaljaid taimi vaja katta kevadiste päikesekahjustuste eest.
(kollane rododendron) Mürgine koduloomadele(koerad, kassid, hobused) ja inimestele. Kõik taimeosad, eriti aga lehestik, sisaldavad mürki andromedotoksiin (rodotoksiin). Kaks või kolm lehte võivad põhjustada tõsist toksikoosi. Loomadel tekivad mürgistused põhiliselt talvel ja varakevadel, kuna sel ajal on muud taimset toitu loomadel keeruline saada. On teada juhtumeid, kui inimesed on haigestunud süües mett, mille teinud mesilased on toitunud rododendroni õitel. Andromedotoksiin tekitab seedetrakti ärritust ja -verejooksu, neeru- ja maksakahjustusi. Kliinilised tunnused ilmnevad tavaliselt 6 tundi pärast taime tarbimist: anoreksia, depressioon, äge seedetrakti ärritus, suurenenud süljeeritus, eritis ninast, pisaravool, oksendamine, kõhulahtisus ja raskused neelatamisel. Samuti võib tunda nõrkust, koordinatsioonihäireid ja halvatust jäsemetes. Surmale eelneb kooma. Robinia pseudoacia(harilik robiinia)
inhibeerib nende toimet. Suurte annuste toimel võib esineda iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja peapööritus. graianotoksiin · Graianotoksiini (grayanotoxin) leidub rododendronis (Rhododendron) jt. kanarbikuliste sugukonna (Ericaceae) taimedes. Aine teisteks nimedeks on andromedotoksiin, atsetüülandromedool ning rodotoksiin. Taime nektarist satub toksiin meesse ning võib põhjustada graianotoksiini e. mee- e. rododendroni mürgistust. Rododendroni kasvukohtadest tulenevalt esineb meemürgistust enamasti kõrgmägede ja rannikualade meega. · Keemiliselt on polühüdroksüleeritud tsükliline diterpeen. Ta seondub rakumembraanide Na-kanalitega, takistades nende inaktiveerumist ning jättes rakud erutusseisundisse. · Mürgistuse sümptomiteks, mis ilmuvad pärast kuni 3 tunni pikkust latentsusperioodi on rohke süljevool, higistamine, oksendamine, peapööritus, nõrkus ja paresteesia
nende toimet. saponiinide suurte annuste toimel võib esineda iiveldus, kõhulahtisus, oksendamine ja peapööritus. Graianotoksiini (grayanotoxin) leidub rododendronis (Rhododendron) jt. kanarbikuliste sugukonna (Ericaceae) taimedes. Aine teisteks nimedeks on andromedotoksiin, atsetüülandromedool ning rodotoksiin. Taime nektarist satub toksiin meesse ning võib põhjustada graianotoksiini e. mee- e. rododendroni mürgistust. Rododendroni kasvukohtadest tulenevalt esineb meemürgistust enamasti kõrgmägede ja rannikualade meega. 20. Seenemürgid. Amatoksiinid. Seente söömisel tuleb arvestada erinevat tüüpi ohtudega: · 1. tõelise seenemürgitusega: jäädavalt mürgiste seentega (paljud seened kaotavad töötlemisel oma mürgisuse) vanade seentega (seente lagunemisel tekkivad mürgised ained) · 2. mürgitusega seentes akumuleerunud keskkonnamürkidega · 3
peamiselt Soome tehastes. Nendes kompleksväetistes on taimetoitained väga ühtlaselt jaotunud ühesuurustes graanulites. See saavutatakse sellega, et tooraine segatakse vedelas olekus. Valmis segu kuivatatakse ja granuleeritakse. Nende väetiste koostis on orienteeritud teatud kultuuri nõudeid arvestades, st milliseid makro- ja mikroelemente millises vahekorras teatud kultuur vajab. Nt Rodo püsiväetis — rododendroni- ja okaspuuväetis jne. Eestis on võimalik osta veel ka Schultzi, Substrali, Pokoni, Floramix kompleksväetiseid. On nii lahustuvaid kui ka granuleeritud väetiseid, mis on mõeldud nt orhideede, rooside, ka rododendronite, tomati, muru jne väetamiseks Eestis pakub mehhaaniliselt segatud väetissegusid OÜ Holding Invest. Väetissegud on mõeldud köögivilja, kartuli, teravilja, liblikõieliste ja õlikultuuride väetamiseks. Samuti on väetisesegusid
tipupung ära ja taim on sunnitud külgpungadest uusi võrseid kasvatama Katavba rododendron (Rhododendron catawbiense Michx.) [katawbiénse] Catawbiense - liigile nimetus antud ilmselt paikkonnas voolava Catawba jõe järgi, mille ülemjooksul on põõsastikke tihedalt kasvamas. 2-3 m kõrgune Põhja-Ameerika idaosas Alleghany mäestikus (eriti Suitsumägedes) kuni 2000 m kõrgusel üle merepinna avatud nõlvadel tihti koos karoliina rododendroni ja laialehise kalmiaga läbipääsmatuid põõsastikke moodustav liik kasvab püstise ja laiuva igihalja põõsana. Võrsed: noorelt veidi punakaskarvased, hiljem paljad, päikesepaistes tihti pruunikad. Lehed: elliptilised kuni piklikud, 6...15 x 3...5 cm, tömbitipulised, ümardunud alusega, pealt tumerohelised, läikivad, alt rohekashallid, mõlemalt küljelt paljad, leheroots 1,5...3 cm pikk. Õied: kuni 20 kaupa tihedates õisikutes, õieraod 2,5...3 cm pikad, karvased ja näärmetega;
Rododendroneid hooldades tuleb olla hoolas taimi kastma. Rododendroneid tuleb sundida võrseid kasvatama, sest muidu jäävad põõsad üsna hõredaks. Selleks murtakse võrsetel tipupung ära ja taim on sunnitud külgpungadest uusi võrseid kasvatama. 41. Jaapani ja kollane rododendron ,,Mollis" sordirühm: See sordirühm on saanud oma nimetuse tuntud liigi Asalea mollis'e järgi, mida me tänapäeval tunneme jaapani rododendroni (R. japonicum) nime all. Pärast seda, kui F. von Siebold 1861. a. ülalmainitud liigi Euroopasse tõi algas ka sordiaretus. Lisaks kasutati veel liike R. molle ja viscosum. Esimese hübriidi R. japonicum'i ja R. molle vahel aretas F. de Coninck Belgiast. Hilisemalt võttis kogu selleks ajaks aretatud materjali üle Koster & Zonen puukool Hollandist Boskoop'ist ja jätkas aretustööd. ,,Mollis" sordirühma kuuluvad sordid on üsna nõrgakasvulised ja 1,2..
annaabi.ee 
