abikaasale üheksa kuu pärast. Elu lõpul tabasid teda mitmed halvatushood. Tema surmakuupäevaks sai 17 november 1917. Rodan on maetud Meudoni. A.Rodin 5 Looming Impressionismi kasvupinnaks oli maalikunst, aga impressionistide näitustele oli välja pandud ka Auguste Rodini skulptuurid. Teda sidus impressionistidega tülgastus prantsuse külma ja võltsi ametliku kunsti ja ametlike näituste vastu. Rodinil oli eriti raske säilitada oma sõltumatust ja kunstilist eripära, sest 19 saj skluptuuris ei leidunud talle kuigi palju eelkäijaid. Rodin otsis visalt ja kaua omaenda teed. Enne kui tast sai kujur, pidas ta end maalijaks ja luuletajaks. Ta oli vaimustuses Dantest, Baudelaire'ist ja Delacroix'st ning uuris skulptuuri antiikkunsti teoste, samuti ka Michelangelo, Houdoni ja Rude'i tööde järgi. Skulptuuris oli tänu selle spetsiifikale tähelepanu keskpunktis alati inimene. See õhtutas
kannab nime ,,Mees murtud ninaga". Teose modell oligi üks murtud nina ja saatusega hulgus, kuid tollaseid kunstikriitikuid hämmastas Rodini skulptuuri tõepärasus ja originaalilähedus. Alguses tõrjuti seda skulptuuri, kuid hiljem võeti vastu nime alla ,,Roomlase portree". 1876. aastal reisis Rodin Itaaliasse uurimaks sealset renessansiaja kunsti ning tema hilisemates töödes on selgelt tunda vanade meistrite Michelangelo, Donatelli jt mõju. Pöördunud tagasi Brüsselisse, valmis Rodinil skulptuur ,,Pronksiaeg" (1877). Töö algne nimi oli ,,Võidetu" ja see pidi sümboliseerima Prantsusmaa võitu Preisi sõjas. Modelliks oli Belgia sõdur, sapöör Auguste Neyt, kelle keha oli kujutatud nii täpselt, et Rodini süüdistati vormi valamisel elava modelli kasutamises. Kunstiringkonnad võtsid töö vastu ühtaegu nii imetluse kui raevuga ning kaks äärmuslikku suhtumist on osaks saanud kogu Rodini loomingule. ,,Võidetu" põhjustas suure skandaali,
„Põrguväravatest“ sai Rodini elutöö, mida ta tegi ligemale 40 aastat, kuid lõpuks valmis ei saanudki. Antud skulptuuri kompositsioonist kasvasid tal välja veel ka „Mõtleja“, „Suudlus“ ning „Kolm varju“. Tuntud skulptuur tema tööst oli ka „Calais kodanikud“. 1883. aastal kohtus Rodin Camille Claudeliga, kellega koos hakkas ta jagama ühes vanas lossis ateljeed. Camille töötas Rodini abilisena ning oli ühtlasi ka armuke. Rodinil oli selleks ajaks olnud pikem suhe Rose Beuretiga, kuid seda ta armukese pärast ei lõpetanud. 1916. aastal sai Rodin ataki, kuid juba aasta hiljem,1917, abiellus Rose Beuretiga. 17. novembril, paar päeva pärast ema sünnipäeva, Rodin sureb. Mulle isiklikult antud film meeldis, sest teksti luges mõnusa hääle ja korrektse diktsiooniga inimene ning välja oli toodud huvitavaid pilte ja videokatkendeid Auguste Rodini kohta. Eriti jäid silma muidugi tema omapärased teosed, mis olid
August Rodini tapab end tööga, ta ei osalenud 13 aastat ühelgi näitusel. 1870. aastal kolib ta Brüsselisse elama. Ta maalib maastike ja talle meeldib kõndida vabas õhus. 35. aastaselt ta kohtub Itaalias Firenzes Michelangeloga. Ta töö ,,Pronksiaeg" saadetakse salonginäitusele. Töö algne nimi oli ,,Võidetu" ja see pidi sümboliseerima Prantsusmaa võitu Preisi sõjas. ,,Võidetu" põhjustas suure skandaali, kuid tõi oma karjääri alguses olevale kunstnikule vaid tuntust juurde. Rodinil polnud elu jooksul puudust teda kritiseerivatest vastastest ja toetajatest. Sõprade ja toetajate positsioon kindlustas Rodinile tellimuse luua dekoratiivne värav dekoratiivkunsti muuseumile. Idee selleks sai Rodin 1880ndatel paljusid katoliku katedraale külastades: ta ühendas palju väikesi figuure, mis sai aluseks ,,Põrguväravatele". Rodin töötas väravate kallal ligi 40 aastat, kuid kolossaalne töö jäigi enne kunstniku surma lõpetamata. 1894
nime ,,Mees murtud ninaga". Teose modell oligi üks murtud nina ja saatusega hulgus, kuid tollaseid kunstikriitikuid hämmastas Rodini skulptuuri tõepärasus ja originaalilähedus. Alguses tõrjuti seda skulptuuri, kuid hiljem võeti vastu nime alla ,,Roomlase portree". 1876. aastal reisis Rodin Itaaliasse uurimaks sealset renessansiaja kunsti ning tema hilisemates töödes on selgelt tunda vanade meistrite Michelangelo, Donatelli jt mõju. Pöördunud tagasi Brüsselisse, valmis Rodinil skulptuur ,,Pronksiaeg" (1877). Töö algne nimi oli ,,Võidetu" ja see pidi sümboliseerima Prantsusmaa võitu Preisi sõjas. Modelliks oli Belgia sõdur, sapöör Auguste Neyt, kelle keha oli kujutatud nii täpselt, et Rodini süüdistati vormi valamisel elava modelli kasutamises. Kunstiringkonnad võtsid töö vastu ühtaegu nii imetluse kui raevuga ning kaks äärmuslikku suhtumist on osaks saanud kogu Rodini loomingule. ,,Võidetu" põhjustas suure skandaali.
Ka seal ei edenenud poisil õppimine ning paari aasta pärast jäi ka seal õppimine katki.Samal ajal muutus tung joonistada järjest tugevamaks.Pärast pikki vaidlusi sai ta lõpuks oma isa nõusoleku astumaks Petite-Ecole i, mis valmistas ette kunstnikke, kes tahavad astuda Beaux-Arts i.Seal õppis ta neli aastat, kolm neist modelleerimist.Lõpetanud kunstikooli, üritas ta sisse saada Pariisi kõrgemasse kunstikooli Beaux-Arts i, kuid see ebaõnnestus Rodinil kolmel korral.Vahepeal töötas Rodin elatise teenimiseks erinevate dekoormeistrite juures, kus pidi vormide järgi kujusid vorpima.Aastal 1860 astus tema õde Marie kloostrisse noviitsiks, sest tema armastatu abiellus teise naisega.Kaks aastat peale noviitsiks saamist suri Marie kõhukelmepõletikku.See mõjus Rodin ile nii tugevalt, et ta otsustas samuti liituda Põhja Sakramendi Isade kloostriga.Seal pidas ta vastu vaid aasta.Peale kloostrist lahkumist töötas ta mõnda aega dekoormeistrina
Ka seal ei edenenud poisil õppimine ning paari aasta pärast jäi ka seal õppimine katki.Samal ajal muutus tung joonistada järjest tugevamaks.Pärast pikki vaidlusi sai ta lõpuks oma isa nõusoleku astumaks Petite-Ecole i, mis valmistas ette kunstnikke, kes tahavad astuda Beaux- Arts i.Seal õppis ta neli aastat, kolm neist modelleerimist.Lõpetanud kunstikooli, üritas ta sisse saada Pariisi kõrgemasse kunstikooli Beaux-Arts i, kuid see ebaõnnestus Rodinil kolmel korral.Vahepeal töötas Rodin elatise teenimiseks erinevate dekoormeistrite juures, kus pidi vormide järgi kujusid vorpima.Aastal 1860 astus tema õde Marie kloostrisse noviitsiks, sest tema armastatu abiellus teise naisega.Kaks aastat peale noviitsiks saamist suri Marie kõhukelmepõletikku.See mõjus Rodin ile nii tugevalt, et ta otsustas samuti liituda Põhja Sakramendi Isade kloostriga.Seal pidas ta vastu vaid aasta.Peale kloostrist lahkumist töötas ta mõnda aega dekoormeistrina
Skulptuuris sai tema juhendajaks akadeemik A. Mercie, maalimist õppis ta J. Adleri, R. Collini, F. M. H. Lucasi eraateljeedes. Üsna pea muutus Koorti, nagu kogu noore skulptorite põlvkonna ebajumalaks A. Rodin. Rodin tõi sügava pöörde prantsuse skulptuuri. Koort suutis omaks võtta Rodini kõige väärtuslikumad printsiibid meisterliku modelleerimise, marmor- ja pronksskulptuuride maalilise pinnakäsitluse, eriti aga tähelepaneliku natuuri tundmaõppimise, mis aitas Rodinil ületada tema eelkäijate piiratust ja argust inimese keha kujutamisel, natuuri vahetult tunnetada. Esimene ulatuslikum säilinud Koorti teos on vanamehe figuur ,,Mure". Koort on kujutanud vanameest longus pea ja jõuetult langevate kätega, kuivetunud, närtsinud ihuga. Koort näitab pigem viletsust kui vanadust. Lõdvalt rippuv nahk, tursunud sooned, sõlmelised lihased, tühjus pilgus kõnelevad närtsimisest, lootusetust resifnatsioonist. Oma teostuselt on skulptuur vastuoluline
annaabi.ee 
