Samas joobeseisundi tuvastamine tervishoiuasutuse poolt ei ole enam pelgalt raviteenuse osutamine, vaid haldussunni kohaldamine avalik-õiguslikus vormis.17 Avalik-õiguslikud suhted tekivad ka tervishoiuteenuse osutajate ja ravimitarnijate- ja tootjate ning teenuste rahastaja Eesti Haigekassa vahel. Vastavad lepingud on avalik-õiguslikud. 18 Samuti on avalik-õiguslik patsiendi suhe haigekassaga. Erakoolide puhul tuleb eristada 14 RKHK 3-3-1-10-94; RKTK 3-2-1-53-99. 15 Vrd ka RVastS § 1 lg 3 p 1. 16 Elektrimüügi kohta RKHK 3-3-1-21-95; 3-3-4-4-02. 17 RKHK 3-3-1-77-03, p 14, 17. 18 Ravikindlustuse seaduse § 35 lg 2, § 42 lg 4. Vt ravikindlustussuhte kohta ka RKHK 3-3-1-11-98. koolile üle läinud avaliku võimu funktsiooni (lõputunnistuse andmine, sinna kantavad eksamihinded) ning õpetamist kui eraõiguslikku teenust. Kui vangistuse täideviimise ja vanglate korraldamise funktsioonide raames on kinnipeetava
N. Parrest 4. põhjuslik seos avaliku võimu kandja tegevuse ja kahju tekkimise vahel; Nn adekvaatsuse teooria: tuleb leida vastus küsimusele, milline oleks olukord siis, kui ametnik oleks oma kohustuse täitnud. Ehk teiste sõnadega, kas kahju oleks tekkinud, kui ametnik oleks käitunud õiguspäraselt. RKTK 3-2-1-78-06: Põhjusliku seose kindlakstegemisel hagejal tekkinud kahju ja selle tekitanud teo vahel tuleb kasutada nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku
Paljudel juhtudel tuleb ametiasutuse tegevuse suhtes kohaldada üheaegselt nii era- kui ka avaliku õiguse norme. Selline olukord võib kujuneda avalik-õigusliku juriidilise isiku osalemisel eraõiguslikes suhetes, sest ka neis suhetes peab avalik- õiguslik juriidiline isik arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega.“ 3. Haldusõigus 6 Lühendid: RKHK – Riigikohtu halduskolleegium, RKTK – Riigikohtu tsiviilkolleegium, RKKK – Riigikohtu kriminaalkolleegium, RKPJK – Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium; m – määrus, o – otsus. 3 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
09.09.2020 TÖÖÕIGUSE EKSAMI TEEMAD KOOS ÕPPEMATERJALIDEGA LÜHENDID AÜS - ametiühingute seadus KLS - kollektiivlepingu seadus KTTLS - kollektiivse töötüli lahendamise seadus PankrS - pankrotiseadus RKTK - riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend TKindlS - töötuskindlustuse seadus TLS - töölepingu seadus TLS selgitused - Töölepingu seadus. Selgitused töölepingu seaduse juurde. Koost. E. Käärats, jt. Sotsiaalministeerium. Juura, 2013. - https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Too/ Toolepingu_seadus/selgitused_toolepingu_seaduse_juurde.pdf
esimees. Juhatuse liikme ametiaega saab 1 aasta jooksul enne selle lõppemist pikendada (nõukogu otsus). Puudub vajadus uue kande tegemiseks. Juhatuse liikme võib ennetähtaegselt tagasi kutsuda (ÄS § 309 lg 3). Juhatuse liikme volitused lõpevad tähtaja saabumisel. VT RKTKo 26.04.2005 otsus nr 3-2-1-39-05. Juhatuse liikme võib määrata ka kohus nõukogu, aktsionäri või muu huvitatud isiku nõudel (ÄS § 310, TKMS § 602-606). VT RKTK määrus 30.09.1998 nr 3-2-1-96-98. Juhatuse liikme volituste algus ja lõpp. Volitused algavad arvates otsuse tegemisest isiku valimise kohta ja lõpevad reeglina otsuse tegemisest tema tagasikutsumise kohta. Kanne registris on deklaratiivse tähendusega (vt RKTKo otsus nr 3-2-1-89-07). Registrikandest tuleneb volituste olemasolu eeldus heausksete kolmandate isikute suhtes (vt ÄS § 34) ning see kehtib ka 15 päeva jooksul arvates volituste olemasolu puudutava kande muutmisest
annaabi.ee 
