Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul tuleb teha vahet. Välistada tuleks nende eraõiguslike juriidiliste isikute põhiõigusvõime, mille kõik osakud on riigi või riigist alamal seisva avalik-õigusliku juriidilise isiku käes. Näiteks on selline eraõiguslik juriidiline isik Riigi Kinnisvara AS, mille ülesanne on riigi jt avalik-õiguslike juriidiliste isikute kinnisvara hallata. Kahjuks jäi Riigikohtul AS Eesti Raudtee osas seisukoht välja ütlemata (vrd RKPJKm 25.05.2010, 3-4-1-21-09). Kõigil neil juhtudel on juriidilise isiku taga avalik ja mitte erahuvi. Põhiõigusvõime on seevastu olemas kõigil eraõiguslikel juriidilistel isikutel ja osalise õigusvõimega ühendustel, mille vähemalt üks osak kuulub mõnele füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule eeldusel, et selle juriidilise isiku taga ei ole ainuüksi riik või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, vaid vähemalt üks füüsiline isik. Et sel moel võivad
vm.ee/sites/default/files/MK_soovitus_Rec_2010_3_est.pdf. 9 The Court’s Priority Policy. Arvutivõrgus: http://www.echr.coe.int/NR/rdonlyres/AA56DA0F-DEE5-4FB6-BDD3- A5B34123FFAE/0/2010__Priority_policy__Public_communication.pdf. 10 Art 6 tagab õiguse õiglasele kohtumenetlusele, sealhulgas kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. 11 Velleste (viide 2), õigusküsimuste p 1; Andrejev (viide 3), õigusküsimuste p 1 ning nendes sisalduvad viited. 12 Samas. 13 RKPJKm 30.12.2008, 3-4-1-12-08, p 23. 14 EIK viitab Velleste ja Andrejevi otsustes RKKKo-le 27.02.2004, 3-1-1-3-04 ja RKKKo-le 28.12.2009, 3-1-1-100-09. 15 Lisaks EIK lahendis viidatud Riigikohtu praktikale on riigisiseselt võetud sammude alusel lõpetatud kahe EIK-sse esitatud kaebuse menetlemine nendest kaebustest kaebajate poolt loobumise tõttu. EIK lõpetas 07.07.2009 otsusega kohtuasja Glük- mann vs
lubatu teostamisel ei takista. Vabaduspõhiõigused garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning kaitsevad teda riigi ja teiste põhiõiguste adressaatide sekkumise eest selle vabaduse teostamisel. Need on riigi ja teiste põhiõiguste adressaatide vastu suunatud subjektiivsed tõrjeõigused. „Põhiõiguste esmaseks ning peamiseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse riigi tegevuse eest” (RKPJKm 28.05.2008, 3-4-1-4-08, p 15). PS-s sisalduvad tõrjepõhiõigused kõigis vabadusõigussätetes. Vabaduspõhiõiguse tunnuseks võib olla seotus sõnadega „vabadus”, „vaba” või „vabalt”. Vabaduspõhiõigused tulenevad nt PS § 19 lg-st 1, § 20 lg-st 1, § 29 lg-st 1, §-dest 32 ja 34, § 38 lg-st 1 ning §-dest 40 ja 45 , kus vastavaid termineid on kasutatud. Samas on neid termineid kasutatud ka PS §-des 21 ja 24 ning
piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Põhiõigusi piirav abinõu peab olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Mida vähem intensiivne on põhiõiguse riive, seda suuremal määral tuleb võtta arvesse riivet õigustavaid asjaolusid, mida kaalukamat rolli mängivad põhiõiguse riivet õigustavad asjaolud, seda enam põhjendatud võib olla põhiõiguse taandumine nende ees167. 167 RKPJKm 09.05.2008, nr 3-4-1-4-06, p 12. 46 Riigikohus on oma otsuses käsitlenud proportsionaalsuse põhimõtet järgnevalt: "Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb põhiseaduse § 11 teisest lausest, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Proportsionaalsuse põhimõttele vastavust kontrollib kohus järjestikku kolmel astmel -
isikut lubatu teostamisel ei takista. Vabaduspõhiõigused garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning kaitsevad teda riigi ja teiste põhiõiguste adressaatide sekkumise eest selle vabaduse teostamisel. Need on riigi ja teiste põhiõiguste adressaatide vastu suunatud subjektiivsed tõrjeõigused. Ajalooliselt on põhiõigused tekkinud tõrjeõigustena riigi vastu. ,,Põhiõiguste esmaseks ning peamiseks funktsiooniks on tagada igaühele kaitse riigi tegevuse eest" (RKPJKm 28.05.2008, 3-4-1-4-08, p 15). PS-s sisalduvad tõrjepõhiõigused kõigis vabadusõigussätetes. Vabaduspõhiõiguse tunnuseks võib olla seotus sõnadega ,,vabadus", ,,vaba" või ,,vabalt". Vabaduspõhiõigused tulenevad nt PS § 19 lg-st 1, § 20 lg-st 1, § 29 lg-st 1, §-dest 32 ja 34, § 38 lg-st 1 ning §-dest 40 ja 45, kus vastavaid termineid on kasutatud. Samas on neid termineid kasutatud ka PS §-des 21 ja 24 ning § 44 lg-s 1, mis ei ole
annaabi.ee 
