Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Näiteks:Surmamõistetute hukkamine Tallinnas 23. juunil 1941. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1, Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid ENSV RJRK 1. 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp. Hävituspataljonid Eestis olid peamised inimeste hukkajad. Vigalas langesid vangi neli metsavenda, kes kohapeal maha lasti, Kärgus põletati bensiinipudelite abil mitu talu, Viluvere raudteejaamas langes hävitajate kätte vangi 20 valge käesidemega meest ja Järvakandis kolm
ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1 (nn Patarei vangla) Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid ENSV RJRK 1., 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp. Ilma kohtuliku menetluseta hukati 1941. aasta juunist oktoobrini 2199 tänaseks tuvastatud isikut. 8./9. juuli öösel lasti Tartu vanglas maha 192 inimest: 172 meest ja 20 naist. Ohvritele tulistati püstolist pähe, enamasti näkku. Laibad heideti kaevu või maeti vanglaõuele. Saaremaal
o Julgeoleku Ministeerium/Komitee = nõukogude „salapolitsei“ o Siseministeerium (sh siseväed – praegusel ajal komandod, piirivalve, hävituspataljonid) Justiitsorganid (prokuratuur, kohus) Kommunistlik partei Julgeolekuorganid Liidulis-vabariikliku alluvusega 1940-41 Siseasjade rahvakomissariaat (SARK/NKVD) 1941 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku julgeoleku rahvakomissariaat (RJRK/NKGB) 1941-44 Siseasjade rahvakomissariaat 1944-46 Siseasjade rahvakomissariaat ja Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaat 1946-53 Siseministeerium (SM) ja Riikliku Julgeoleku ministeerium (RJM) Julgeolekuorganid 1953-54 Siseministeerium 1954-62 Siseministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee (KGB) 1962-68 Ühiskondliku korra ministeerium ja Riikliku Julgeoleku Komitee
Eestlastest tööliste madal osakaal oli EKP juhtkonnale pidevaks probleemiks, ning olukorda teravdas veelgi Julgeolekusüsteemi juhtorganid, siseasjade asjaolu, et Eesti NSV töölisklass oli suurelt osalt (NKVD, SARK) ja julgeoleku rahva muukeelne. Mitteeestlastest töölisi ei saanud komissariaat (NKGB, RJRK) nimetati 1946. aga piiramatult vastu võtta, kuna siis oleks aastal ümber ministeeriumideks. Kahe mi liikmete rahvuslik koosseis päris paigast ära nisteeriumi vahel eksisteeris põhimõtteliselt läinud. tööjaotus: kui siseministeerium tegeles eelkõige
1951. aastal, Eestis arreteeriti üle tuhande inimest. Kõige repressiivsem aasta peale 1945 on 1950, kus Eestis arreteeriti 2700 inimest (Märtsipleenum). Mitmed küüditamised: 1945- SAKSLASED (407 inimest), 1949 SUURKÜÜDITAMINE (20 713 inimest), 1950- PIHKVA OBLAST (1563 inimest), 1951- JEHOVISTID (259 inimest, Jehoova tunnistajad) Repressiivaparaat: 1944-1953- NKVD (SARK, sise asjade rahva komissariaat) ja NKGB (Julgeolekurahva komissariaat, vene keelne lühend) (RJRK, eesti keelne lühend). Ei olnud tegemist ühtse süsteemiga, vaid oli julgeolek jagatud kahte ossa. Stalini surma järel ühendati kaks julgeoleku ministeeriumit üheks võimsaks siseministeeriumiks, keda juhatas L. Beria. 1953-1954- MVD (SM, sotsiaalministeerium)- Eesotsas L. Beria. Ei kestnud kaua, sest N. Hrustsovi eesmärgiks oli siseministeeriumi mõjukust vähendada, mida teostati 1954. aastal, siseministeeriumist eraldati kõik need üksused, mis tegutsesid otseselt
Plaanimajandus: 1940. aasta kevadeks mindi üle plaanimajandusele. Kehtestati igale vallas olevale talule plaanid: kui palju külvata rukist, nisu. Kui suurel maaalal kasvatada? Kui palju juustu tuleb valmistada, kui palju mune tuleb müüa? Seadi kohustuseks riigile müügi normid madala hinna eest. Lisaks 80 kolhoosile asutati 90 sovhoosi (Riiklik ettevõte). Repressioonid: Teostas esialgu Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD/SARK). SARK hakkas tegelema politseiga. Tema kõrvale loodi NKGB/RJRK (Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat). SARK ja RJRK juhiks sai põrandaalune kommunist- Boriss Kumm. Venemaalt toodi sisse inimesi, kes hakkasid juhtima RJRK'd. 1941. aastaks oli kadunud rohkem kui 1000 inimest. Esimestena represseeriti Eesti tippjuhte, küüdati kindral J. Laidoner koos abikaasaga ja K. Päts. Hiljem arreteeriti ükskõik, mis süüdistuse alustel: kunagine osalus vabadussõjas, kuulumine Isamaa liitu, Kaitseliitu kuulumine, kuulumine Eesti aegsesse erakonda
their inhabitants Consumers from Mars, which is a term I like and have even begun using myself. It helps remind me that, as regards my buying habits, I should be sure to ignore the tastes of these individuals who, after all, come from a different planet than I do. .:Ell Chapter 4 SOCIAL PROOF "Shakin' Bacon" ~ RJRK PROC£SSNG The notion that there is 1"1 safety in numbers can ! prove very wrong once a herd mentality sets in. By permission of Leigh Rubin
annaabi.ee 
