Sõjajärgsel ajal esitas jazz – muusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov (1912- 1978). 1948 aastal keelati nõukogude võimu poolt muusika, millel oli lääne mõjusid, keelati ka jazz. Viiekümnendate aastate teisest poolest hakkas suhtumine jazzi jälle vabamaks muutuma.Eesti rahvamuusika teemadel improviseerimise ja loominguga alustas jazzmuusikas esimesena Uno Naissoo. Tuntumad Eesti jazzmuusikud: Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht, Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist, Tiit Paulus- kitarrist, Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon, Lembit Saarsalu- saksofonist, Tõnu Naissoo- pianist, Toivo Unt- bassist, Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar, Aldo Meristo- pianist, Villu Veski- saksofonist, Urmas Lattikas- pianist, Ain Agan- kitarrist, Raivo Tafenau- saksofonist, Taavo Remmel- bassist, Els Himma- laulja, Silvi Vrait- laulja, Reet Kromel- laulja, “Horre Zeigeri
Pilli valmistatakse puidust kui ka tehismaterjalitest. Klarneti pikkus on 68cm ning ta võetakse lahti 3 me ossa.Pilli toru algab peenema noka taolise osaga, millle kinnitatakse ühe kordne lesthuulik ehk trost. Hääleulatus on eg3. Tänapäeval kasutatakse kahes häälestuses pille Apille ja Bpille. Heli avasid on klarnetil 28. Võrreldes flöödiga on klarnetkõla tumedam ja soojem. Klarnetil mängides kõlavad eriti efektselt glissandod. Eesti tuntuimad klarnetistid : Aleksander Rjabov, Hannes Altrov ja Toomas Vovilov. OBOE sünnimaaks on keskaegsed salmeid. Sajandi jooksul pill täiustub. 17.sajandil suurenevad sõrmeavade arvud. Pilli pikkus on u. 60 cm. Pillil on 2kordne lesthuulik. Hääleulatus on hf3. oboe tämber on nasaalne, pisut pinisev, keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud. Kõige väljenduslikum on aga oboe laulvates ja aeglastes meloodiates. Tänapäeval
korraldam a festivale. Millest pikaajalisemaks on kujunenud "Tudengijazz" T allinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaks festivaliks on olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Jazz muusikat on Eestis tutvustanud alter Ojakäär raamatus "Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. 5 Kuulsamad Eesti jazzi esindajad läbiaegade Aleksander Rjabov- klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946- 1993)- klarnetist, saksofonist Tiit Paulus- kitarrist Helmut Aniko- flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu- saksofonist Tõnu Naissoo- pianist Toivo Unt- bassist Peep Ojavere (1943- 1993)- trummar Aldo Meristo- pianist Villu Veski- saksofonist Urmas Lattikas- pianist Ain Agan- kitarrist Raivo Tafenau- saksofonist Taavo Remmel- bassist Els Himma- laulja Silvi Vrait- laulja Reet Kromel- laulja "Horre Zeigeri orkester"
See on kõige ülevaatlikum eesti professionaalse tarbekunsti ja disaini kogu üldse. 3. Hal’as kunn Galerii Hal’as kunn (ka Kalju maja) on kunstigalerii Võru maakonnas Meremäe vallas Obinitsa külas. Kunstigaleriis saab tutvuda kaasaegse seto kunsti väljapanekutega, samuti on esitletakse teiste põlisrahvaste hooajanäitusi. Galerii kogudes on oma loominguga esindatud: Ivanov Aleksandr (mari kunstnik), Dõrin Juri (erza kunstnik), Mikushev Pasha (komi), Rjabov Pjotr (erza), Kostabi Kalev-Mark, Lauritsa Piitre, Toom Malev, Kalve Toomas, Margna Epp, Kiisson Lembit, Kuusing Mati ja Toomas, Riitsaar Evar, Riitsaar Raili, Gulk Albert, Navitrolla, Jürise Erki, Kalde Ove ja Kalde Kalli, Puhvel Tuuli, Ijavoinen Eero, Kahusk Salme, Kahusk Päivi, Kahusk Maali, Kauksi Ülle. Algselt oli hoone Ivan Kalju maja. Ivan Kalju peres oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933
Kaheksakümnendail elavnes jälle huvi jazzi vastu ning taas hakati korraldam a festivale. M illest pikaajalisem aks on kujunenud "Tudengijazz" Tallinnas ja suvised jazzfestivalid Pärnus. Viimaste aastate kaalukamaksfestivalikson olnud "Jazzkaar", mis jätkab eelnenud Tallinna festivalide traditsiooni. Jazz muusikaton Eestistutvustanud ValterOjakäärraamatus"Jazzmuusika" ja paljudes raadiosaadetes ning artiklites. Eesti jazz interpreete: Aleksander Rjabov-klarnetist ja mitmete orkestrite juht Arvo Pilliroog (1946-1993)-klarnetist, saksofonist Tiit Paulus-kitarrist Helmut Aniko-flööt, saksofon, vibrafon Lembit Saarsalu-saksofonist Tõnu Naissoo-pianist Toivo Unt-bassist Peep Ojavere (1943-1993)-trummar Aldo Meristo-pianist Villu Veski-saksofonist Urmas Lattikas-pianist Ain Agan-kitarrist Raivo Tafenau-saksofonist Taavo Remmel-bassist