94554750E-06 Uc(R 0.0257222713 rj (m) (rj)^2 l p lv 0.002095 0.000004389 rj 2 0.002025 4.1006250000E-006 0.001925 3.705625E-006 rj2=f(j) 0.001850 3.4225E-006 0.000005 0.001720 2.9584E-006 0.0000045 0.000004 0.0000035 0
4 10,43 13,85 1,710 2,92410 5 10,30 13,94 1,820 3,31240 6 10,19 14,04 1,925 3,70563 Mõõtmistel kasutatud valguse lainepikkus 0=640 nm. ARVUTUSED rj2 = f(j) 3,90000 3,80000 3,70000 3,60000 3,50000 3,40000 3,30000 3,20000 3,10000 3,00000 2,90000 2,80000 2,70000 2,60000 rj2
Σxi 29404 37556 33509 25250 26596
Σxi2 460 524 467 410 448
(Σxi)2 211600 274576 218089 168100 200704
Üldistus: Pj=152315
Rj=2309
Rj2=1073069
p=5
q=10
Sgen=∑Pj-((∑Rj)2/pq)=45685,38
Sfac=(∑Rj2/q)-((∑Rj)2/pq)=238428
Sjääk=Sgen-Sfac=43301,1
S2fac=Sfac/(p-1)=596,07
S2jääk=Sjääk/p(q-1)=962,25
Femp=S2fac/S2jääk=0,62
Fkr(α;k1;k2)=Fkr(0,05;4;45)=2,6
k1=p-1=5-1=4
k2=p(q-1)=5(10-1)=45
α=0,05
Femp
Dkr = 0,265. ; Osa B. Dispersioonanalüüs 9. Jagada korrastamata algandmete valim viieks võrdse mahuga osaks võttes gruppideks valimi arvud järjekorranumbriga 1-12;13-24;25-36;37-39;49-60. Kontrollida nii moodustatud gruppide keskväärtuste homogeensushüpoteesi h0=1=2=3=4=5 kasutades dispersioonanalüüsi metoodikat (ANOVA-test) ja võttes olulisuse nivooks =0,05 Sgen=Pj-((/pq) p=5; q=12 p=5; q=12 Sfac=(Rj2/q)-((Rj)2/pq) Sjääk=Sgen- Sfac fac=Sfac/(p-1) jääk=Sjääk/p(q-1) Femp=fac/jääk Järeldus: Hüpotees kehitb kuna Femp = 0,84 < Fkr = 4,9 Osa C. Regressioonanalüüs 10. Võtta korrastatud valimist 7 arvu järjekorranumbritega 1;10,20;30;40;50 ja 60, kus järjekorranumber on parameeter y ja arv valimist parameeter x. Leida ühefaktoriline lineaarne regressionimudel y=a+bx ja analüüsida selle täpsusnäitajaid, võttes vastavates testides ja arvutustes olulisuse nivooks =0,05
rj f j 2 3) Kannan koordinaatteljestikule funktsiooni väärtustele vastavaid punkte (y- 2 rj teljel on , x-teljel j ): rj2=f(j) 5 4) Leian vähimruutude meetodil sirget tõust Rλ0 koos A-tüüpi laiendmääramatusega usaldusnivool 95%. (tõusu ja tema määramatuse leidmiseks kasutasin programmi “Lineaarne regressioon”): k R0 3,539375 10 -7 1,67194763549382 10 -8 m 2 k R0 35,4 10 -8 1,7 10 -8 m 2
xi 439 424 693 722 589 Rj=2867
2814 2364 4768 5484 3261 Pj=18693
xi2 7 2 9 0 9 7
1927 1797 4802 5212 3469 Rj2=
(xi) 2
21 76 49 84 21 1720951
p =5, q=12
Sgen=186937-(28672)/(5*12)=49942,2 (Ühine hälve)
Sfact=1720951/12 - (2867^2)/(5*12)=6417,8 (Vahegruppi summa hälve)
Sjaak=49942,2-6417,8=43524,4
Sfact 2 =6417,8/(5-1)=1604,45
S2 jaak =43524,4/(5*(12-1))=791,35
Femp=1604,45/791,35=2,03
k1=5-1=4, k2=5*(12-1)=55
Fkr(0,05;4;55)=5,3
FEMP
xi 402 533 806 550 558 Rj=2849
2471 3359 3820 3604
xi^2 6 7 62466 2 4 Pj=195025
16160 28408 64963 30250 31136 Rj2
(xi)^2 4 9 6 0 4 =1709193
p =5, q=12
Sgen=195025-(2849^2)/(5*12)=59744,9
Sfact=1709193/12 - (2849^2)/(5*12)=7152,7
Sjaak=59744,9 - 7152,7=52592,2
Sfact 2 =7152,7/(5-1)=1788,18
S2 jaak =52592,2/(5*(12-1))=956,2
Femp=1788,18/956,2=1,87
k1=5-1=4, k2=5*(12-1)=55
Fkr(0,05;4;55)=5,3
FEMP
Kui R=, siis U=E seega pinge on ahelast lahtiühendatud vooluallika klemmidel võrdne tema elektromotoorjõuga. Kasuliku võimsuse suhe vooluallika kogu 2 2 R -U * ( ) ( R + R) 2 võimsusesse määrab allika kasuteguri. Pk=RJ2= 0 R= R0 + R R0 + R r= J r- vooluringi sisetakistus 3. Biot-Savart-Laplacei seadus- Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste vektoriaalse summana, kusjuures vooluelementide väljatugevus arvutatakse valemi dB=k2Idlsin*1r2 abil, kus on nurk vooluelemendi vektori Idl ja sellelt väljapunkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga.
IkRk=Ek 6p.Vooluallika kasutegur-Elektriahel koosneb reeglina vooluallikast, ühendjuhtmetest ja tarbiast e. koormusest R0-sisetakistus R-koormuse takistus. Kui R=, siis U=E seega pinge on ahelast lahtiühendatud vooluallika klemmidel võrdne tema elektromotoorjõuga. Kasuliku võimsuse suhe 2 2 R vooluallika kogu võimsusesse määrab allika kasuteguri. Pk=RJ2= R= * ( R0 + R ) 2 R0 + R R0 + R -U r= () r-vooluringi sisetakistus J Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)- Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta
0151 Ökonomeetria 2011 Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlasktegemiseks leitakse varieeruvusindeks ehk dispersiooni mõju faktor VIF j (Variance Inflationary Factor). Varieeruvusindeks näitab argumendi mõju regressiooniparameetri hajuvusele. 1 VIF j= 1- R 2 j kus Rj2 on determinatsioonikordaja, mis on leitud sõltumatu muutuja X j (R2 leidmiseks teostada regressioonanalüüs, kus sõltuvaks muutujaks Y on uuritav X j) ja ülejäänud sõltumatute muutujate Xj vahel. Kui VIFj > 10, siis tuleb selline sõltumatu muutuja Xj eemaldada. Ülesanne Sõltumatute muutujate vahel esineva multikollineaarsuse kindlakstegemiseks leida varieeruvusindeks VIFj. Andmed on esitatud töölehel nimega "andmed". Selleks: 1
annaabi.ee 
