Keskkonnamajanduse taust: Julian Simon 1981. ,,The Ultimate Resource". 17 Optimistlik mudel keskkonna ja majanduse seostest. Füüsiliselt võivad loodusressursid olla piiratud Majanduslik mudel muudab need kättesaadavamaks Garrett Hardin 1968. ,,Tragedy of Commons". Keskkonnaprobleemid ja turutõrked: Turutõrked: Avalikud hüved (mitte-välistatavus, mitte- rivaalsus) Välismõjud Puudulikud turud Puudulik info Puudulik konkurents Keskkonnaprobleemid kui turutõrke tulemus Lahendused: Paremini määratletud omandiõigused Saaste maksustamine Saastekvoodid Keskkonnaregulatsioonid (õigus) Keskkonnamajanduse vahendid: Maksud ja hüvitised Laenud, toetused ja subsiidiumid (toetused, abirahad) Müüdavad saasteload Sisse- ja tagasimaksete süsteem Ökomärgistamine
Realism o Polaarsus o Geopoliitika – pääs merele Liberalism o Majandus Konstruktivism o Indentiteet ja ajalugu – mõjutab Eestit väga, Eesti dedfineerinud end kui anti- Venemaa Välispoliitika ulatus 26.9 – maailma jaotamine Muutujad, mis mõjutavad riikide käitumist o Poliitika o Majandus o Kultuur Geopoliitika Riikide ruumiline fenomen suhetes teiste riikidega (Maa-Meri) Rivaalsus – poliitika pool Erinevad geopoliitikad o Teoreetiline-praktiline – Teoreetiline – see mida teevad akadeemikud, püütakse seletada riikide käitumist arvestades geograafilisi näitajaid Praktiline – enam ei harrastata, Hitler kasutas (kuidas saksa riik peab arenema jne) o Traditsiooniline-uus Globaalne-riigisisene
Seega Eesti on geograafiliselt pigem piiratud ulatusega. Eesti funktsionaalsus on küberpoliitikas. IV loeng - maailma jaotamine Võim on suutlikkus panna teisi tegema seda, mida nad muidu ei teeks. Maailma jaotamine ● Muutujad, mis mõjutavad riikide käitumist - Geopoliitika - majandus - kultuur - poliitika Geopoliitika ● Riikide ruumiline fenomen suhetes teiste riikidega - maa-meri ● Rivaalsus ● Erinevad geopoliitikad - teoreetiline-praktiline -> teoreetilist teevad akadeemikud, üritavad seletada riikide käitumist, võttesse arvesse mingeid geograafilisi näitajaid. praktilist geopoliitikat ei harrastata enam nii palju (Hitler tegi seda, ütles, et Saksa riik peab laienema ida poole, et saksa rahvale anda uut elamisruumi jne). - traditsiooniline-uus -> traditsiooniline on II MS eelne: jaguneb globaalseks (anglo-
riik. Ühiskondlik kaubal on omadused: · mittevälistatavus - kui seda saab üks saavad sellest tulu ka teised. Näit. tänavavalgustus. · mitterivaalsus - kauba kasulikkus ei vähene sõltuvalt sellest kuipalju inimesi seda kasutab. Erakaubal on omadused: · välistavus: kui keegi saab kauba siis kellelgi teisel pole võimalik seda saada. · rivaalsus: tarbijad on omavahel rivaalid kuna ressursid on piiratud. Erafirma ei saa panna inimesi maksma ühiskondliku kauba eest. Teades et on võimatu keelata talle selle hüve kasutamist, varjaks ta oma eelistust - teataks, et ta ei vaja seda, lootes et teised maksavad selle eest. Samuti ei olene valgustuse kulud sellest kui palju inimesi seda kasutasid. Ühiskondlike kaupade hinna saab määrata kulude- tulude analüüsi alusel. Näit. õhusaaste puhastamine. Kulude poolel arvestada
Turgude efektiivsust võib jagada kaheks: Välimiselt efektiivsel turul levib info kiiresti ja turul olevate väärtpaberite hinnad kajastavad turul olevat infot. Sisemiselt efektiivsel turul on finantsvahendajate vahel tugev konkurents, mis muudab tehingud kiireks ja odavaks. 47. Majanduskaup ja selle tunnused Majanduskaup on iga kaup ja/või teenus, mis pakub inimesele rahuldust ja ei ole vabalt saadaval. Majanduskauba tunnused: rivaalsus - seda konkreetset kaupa saab kasutada ainult maksja; välistatavus - võimalik on välistada kauba tarbimist mittemaksjate poolt; kasulikkus- pakub inimesele rahuldust defitsiitsus- kaup ei ole vabalt saadaval universaalsus- saab osta igaüks, kellel raha ülekantavus- omanik võib sellega teha, mis tahab jõustatavus- kaupa kaitseb riik, politsei nt. varguse korral 48. Ühiskondlik kaup ja selle tunnused (nt õhk)
annaabi.ee 
