tuste ajaloolisest mõttest ja olemusest – kas need vastavad Venemaa rahvuslikele huvidele? – ning sotsiaalsest hinnast, dramaatilistest tagajärgedest miljonitele ini- mestele.8 Märgitud on sadamate kaotust, territooriumist ilmajäämist, Venemaa surumist 17.–18. sajandi piiridesse, rahvastiku vähenemist poole võrra ja 20 miljoni kaasmaalase probleemi. Nõukogude Liidu lagunemise kohta on kaks äärmuslikku seisukohta: 1) impee- riumi hukk oli loomulik ja see tulnuks ammu lammutada; 2) Liit tulnuks säilitada ja seda saanuks arukama tegutsemise korral ka teha. Siit peamine küsimus: kas Liidu lagunemine oli möödapääsmatu või oli võimalus seda säilitada? Sellega on seotud veel teinegi küsimus: kas Liit langes sisemise haiguse ja separatismi taga- järjel või väliste tegurite, lääne poliitika, võidurelvastumise, nafta hindade languse jms tõttu
Jõu- pingutusi on tehtud oma staatuse tugevdamiseks Läänemere regioonis ja põhjapoolsetes piir- kondades Euroopa Liidus. Euroopa Liidu liikmesriigina ja ühena Põhjamaadest,kuulub Soome väärikasse ühendus- se, mis põhineb demokraatial, õigusriigil ning inimõiguste austamisel. Üheks eesmärgiks Soo- me välispoliitikas on rõhutada eelnevaid väärtusi ka rahvusvaheliselt. (Soome Välisminitee- riumi koduleht, 2006) Välis ja julgeolekupoliitika suund ja selle teostajad Riigi juhtkond ja teised osalejad,kes vastustavad välisja julgeolekupoliitika eest,peavad taga- ma Soome suutlikkuse igas situatsioonis, ka siis, kui muudatused leiavad aset näiteks rahvus- vahelises keskkonnas. Muutused väliskeskkonnas nõuavad arenguid välis ja julgeolekupolii- tikas tervikuna, milles võetakse nõuetekohaselt arvesse ka uusi ja erinevaid ohutsenaariumeid.
tähendada võrdsete võitlusvahendite (equality of arms) ja õiglase menetluse (fair trial) põhimõtete rikkumist. Ekspertide kartustele on raske vastu vaielda, sest need ohud on tõepoolest olemas. Nagu ilmneb eestpooltki, on see ka üheks põhjuseks, miks näha tulevikus õigusteenuse osutajatena siiski vaid advokaate ja notareid. Autorist: Virgo Saarmets on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant (juhendaja prof R. Narits), Justiitsministee- riumi avaliku õiguse osakonna nõunik ja üks õigusteenuse seaduse eelnõu autoritest. 14 Praktikas on küll paljudel juhtudel väidetud, et eelnõu näeb nimelt ette paralleeladvokatuuri loomise. Tõenäoliselt sõltub arvamuste paljusus sellest, mida üks või teine selle nõndanimetatud paralleeladvokatuuri all silmas peab. Kui mõelda selle all üksnes teist, laiemas
Energiasüsteemide vaheliste ühendustele ja süsteemivõrkudele rakendatakse sageli ka n-2 kriteeriumit. Paljud energiasüsteemid on kehtestanud ka võimsusdefitsiidi tõenäosuse LOLP või oodatava andmata energia EENS normatiivse nivoo. Nt NORDEL süsteemis on LOLP normiks 0,001, mis tähendab, et võimsuse de- fitsiit süsteemis ei tohi esineda rohkem, kui üheksal tunnil aastas. Eesti energiasüsteemi põhivõrgus on kehtestatud n-1 ja osaliselt n-2 kritee- riumi täidetuse nõue. Siiski pole n-1 kriteeriumi nõuet ilmselt otstarbekas jälgida kogu Eesti 110 kV võrgu ulatuses, mis mõnes piirkonnas on sisuliselt omandanud jaotusvõrgu iseloomu. Selliste 110 kV võrgu osade planeerimisel võiks näiteks rakendada jaotusvõrgule kehtestatud töökindluse normatiive. Jaotusvõrkudele kehtib Eestis Euroopa standard EN 50160:1999, mis on kasu- tusele võetud Eesti standardina [EVS-EN 50160:2000: Elektrijaotusvõrkude pinge tunnussuurused].
Kui põhiseadus mainib õiguskantsleri kantseleid, siis on selle all silmas peetud õiguskantsleri poolt juhitavat asutust, mitte selle üht struktuuriüksust. Õiguskantsleri kantselei põhiseaduse tähenduses on kantselei laiemas tähenduses. Kant- selei ÕKS § 42 tähenduses on kantselei kitsamas tähenduses. 63 Sellest sättest tuleneb kõigepealt, et seadusandja on kohustatud võtma vastu seaduse, mis annab ministrile pädevuse juhtida ministee- riumi. Selleks seaduseks on esmajoones Vabariigi Valitsuse seadus ja selle § 49, mille lõike 1 punkt 10 annab ministrile pädevuse kehtes- tada ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste struktuur. Õiguskantsleri valitsemisalas on ainsaks asutuseks õiguskantsleri kantse- lei. Muidugi võib sellele vastu väita, et seadus ei anna näiteks ministrile pädevust anda ministeeriumi põhimäärust (vt Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg 1)
mine; Kuigi Eesti riiki ei ähvarda lähitulevi- kus oht langeda agressiooni ohvriks, 2) ulatuslikud õppused Eesti piiri peab Eesti olema valmis oma iseseis- vahetus läheduses; vust sõjaliselt kaitsma. 3) sihipärane piiririkkumine; Sõjalise agressiooni vastane kaitse- 4) laiaulatuslik terrorirünnak Ees- tegevus hõlmab kogu riigi territoo- ti, tema liitlaste või naaberriikide riumi. Kaitsetegevuse eesmärk on vastu. 37 EESTI RIIGIKAITSE ÜLDINE KORRALDUS NATO Nii enda, Euroopa kui ka üleilmse jul- geoleku tagamiseks on Eesti teinud ti- hedat kaitsekoostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega. Eesti riigikaitset, sh kaitsejõude arendades on algusest peale silmas peetud eesmärki liituda NATOga. Alates 2004. aastast on Eesti NATO liikmesriik.
annaabi.ee 
