tähenduslikest vastanduvatest taimepaaridest kui üksiktaimedest, poleks ilma sügavate bioloogiaalaste teadmisteta jõutud, mis tähendab et kogu rituaali oleks vääriti mõistetud. Hidatsa-indiaanlastel on pühimaks jahiks paradoksaalne kotkajaht. Selleks, et inimene saaks olla lõks (püüda kotkas paljaste kätega kinni ja kägistada), peab ta sisse võtma lõksujäänud looma positsiooni (varjama end augus). Ta on korraga nii jahimees kui saak. (Seda olevat õpitud riukalikult kaljukassilt, keda millegipärast nimetati karuks, kes ei jää lõksu ja varastab neist saake.) Selleks, et saada kätte kõrgeim, tuleb olla madalaim. Jahimees ja kotkas on suurimas võimalikus kauguses teineteisest, sellepärast on kotkajahirituaalid väga erilised. Sööda hankimiseks on vajalik lähijaht (verine), teise jahi eeldusena (kotkas tapetakse ilma verd valamata). Kaks vastandlikku jahiliiki on järsku tihedalt ühenduses.
esitada mitmesuguseid kitsaid ja seetõttu piiravaid poliitilisi ja ühiskondlikke interpretatsioone, kuid ainult teatud piirini, sest Unt ei anna mingeid lõplikke vastuseid. Ta kõrvaldab kõik selged eristused, et näidata, kui võimatud on vastused ja kui palju neid on." (Jaanus, 1993) Kombineerides ta siiski muundab, taandab absoluutset, kahandab väärtust. Kui "kuuekümnendate Unt" on avameelne ning vahetu, siis üheksakümnendate Unt on võlts, riukalikult lugejat eksiteele ajav, ilutsev, enesekeskne. Hüvasti, kollane kass on realistlik: see taotleb teatavat üldistust. Tere, kollane kass! on antirealistlik; see taotleb üldistuse tühistamist, teisendab kolmekümne aasta tagust teksti sedavõrd jõuliselt, et ületab traditsioonilise travestia piirid. "Uue teksti kõrval kaotab noorpõlve "naiivne romaan" korraga kogu oma naiivsuse." (Krull, 1993) Moekirjanikuna kohandab ta ennast, eriti
Priidu Beier tema küllaltki eripalgeline luuletoodang ulatub traagilis-groteskset laadi tundelüürikast mitmesuguste ühiskondlik-esteetiliste värssmanifestide ja paroodiate- pastissideni. Selgelt eristav tunnusjoon tema püüe n-ö viljelda teadlikult ,,halba" värssi. Sellel värsil on kokkupuutepunkte ühtaegu nii 1950. aastate sotsrealistliku luule ,,rahvalikkuse" ja formalismivastasusega kui ka punkesteetikaga. Tehtud rütmi-, riimi- ja kujundikohmakused vahelduvad aga riukalikult üpris rafineeritud võttestikuga. Teiseks Beieri luule erijooneks saabki otseselt sotsrealistliku luule kujundivara ja ka kaasaja ametliku nõukogude mütoloogia nihestatud kujul tarvituselevõtt. See kalduvus jõuab haripunkti ta Matti Moguci värssides, mis on huviväärsemaid nähtusi 1970.1980. aastate underground-luules ja kogu eesti kirjandusloo uhkemaid müstifikatsioone. Tema luules on selgeid sugemeid sots-art'ilikust kunstikäsitusest.
kolm lugu. Viit-kuut neist söandaks muinasjutuks lugeda, ülejäänuid - proosavalmideks; viimast siiski mõningati kõhklemisi - on nende hulgas ka palasid, mis vormipuhtad valmid nagu ei oleks. Jõgisalu on loodusest nähtu lihtsalt valmivallatult ja mõtte jaoks laia tagamaad jättes kirja pannud. Autor ei tõtta naeru ise ära naerma ja hoidub lohisevast moraalist, millest klassikalinegi valm alati vaba ei ole. Jõgisalu suhtleb oma "Käopoja tänus" loodusega pisut riukalikult ja muigelsui. Tabavalt nähtud vahekordadele looduses oskab ta enamasti lisada nükke, mis ei patusta loodusloolise tõe vastu aga annab sellele värvingu, mida lugejal maksab inimvahekordade mõistmiseks endale kõrva taha kirjutada. (H. Väli 1975 ) *,,Sass ja Jass'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1968, toimetaja Helle Michelson. Nooremale koolieale, milles on lõbusaid lugusid ja juhtumisi kahest I klassi poisist Sassist ja Jassist.
sangviinilisusele, on D�reri �ks k�ige kuulsamaid t�id �ldse. D�rer ise nimetas seda lihtsalt �Der Reuther� v�i �Ratsanik�. Grav��ril on kujutatud lahinguvarustuses kristlikku r��tlit kitsas m�ekurus, keda saadavad seak�rsaga Saatan ja ratsahobusel Surm. Surm, koolnu kujul ilma nina ja huulteta, hoiab liivakella, tuletamaks r��tlile meelde tema elu l�hidust ja pingutuste asjatust. Saatan aga on valmis riukalikult �ra kasutama r��tli iga eksimust. Ent �ilis ratsanik l�heb edasi, ignoreerides vapralt �mbritsevat ja n�idates �les t�ielikku p�lgust ohu ja kahtluste osas, kehastudes kunstiliseks s�mboliks, milles v�ljendub au ja mehelikkus. Kaugel tumeda metsa kohal k�rgub turvaline kindlus, mis ilmselt on r��tli teekonna sihtpunkt. R��tlit �hvardavad Surm ja Saatan, kuid teda kaitseb s�javarustus, mida v�ib
annaabi.ee 
