mis võivad omavahel liituda. Tallus iseloomulikult lapiline: tekib erinevat tooni valkjate ja hallide laikude vaheldusrikkas muster, mistõttu harilik jahusamblik on juba eelmalt küllaltki kergesti äratuntav. Änglema raba. Änglema rabast leitud samblikud ja nende kirjeldus: · Harilik hallsamblik (Hypogymnia physodes) tallus kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega (peenikesed juured meenutavad seeneniitide kimbud) ; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on aga hõlmaotsad päris vabad ja ülespoole tõusvad.Iseloomulik on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tippudes ja on seega märgatavad ka pealtvaates.
hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvatel hõlmatippudel. Viljakehad esinevad vähestel isenditel. Levik Väga laialdaselt levinud samblik, kasvab paljude puuliikide okstel ja tüvel, töödeldud puidul, harva sammaldunud kividel, veelgi harvemini maapinnal. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallus kinnitub aluspinnale vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega (peenikesed juuri meenutavad seeneniitide kimbud). Seejuures on talluse keskossa aluspinnale kinnitunud, servaosas on aga hõlmaotsad päris vabad ja ülespoole suunduvad. Iseloomulikuks tunnuseks on veel see, et hõlmatipud on ümmargused ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole suunduvates tippudes ja on seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahu pulbrina.
4.2. Uurimustöö tulemused 4.2.1. Harilik hallsamblik 13 · Talluse läbimõõt: 1-10 cm · Viljakehad: esinevad harva · Substraat: okas- ja lehtpuude koorel, puidul, harvem kividel ja (liivasel) pinnal · Väga tavaline kõikjal Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tipudes ja seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahuja pulbrina. [5] 4.2.2. Harilik korpsamblik · Talluse läbimõõt: kuni 10 cm · Viljakehad kollased, esinevad paljudel isenditel
Tallus: lehtjas, läbimõõt 1-10cm; ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvate hõlmatippudega. Viljakehad: esinevad vähestel isenditel. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit, harvem kivid jaliivane maapind. Väga sage kogu Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tipudes ja seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahuja pulbrina. [5] 5.5. Järeldused tehtud uurimistööst Leidus erinevaid frutikoosseid ja mõned folioossed samblikud, järelikult on
Tallus: lehtjas, läbimõõt 1-10cm; ülapool hall, alapool must, alapoole servaosa pruun; hõlmad lapikud. Vegetatiivse paljunemise vahendid: huuljad soraalid üleskäänduvate hõlmatippudega. Viljakehad: esinevad vähestel isenditel. Substraat: okas- ja lehtpuude koor, puit, harvem kivid jaliivane maapind. Väga sage kogu Eestis. Harilik hallsamblik erineb teistest lehtja ja halli tallusega samblikest selle poolest, et tallsu kinnitub substraadile vahetult alapoolega, mitte ritsiinidega; sealjuures on talluse keskosa substraadile kinnitunud, servaosas on veel see, et hõlmatipud on ümardunud ja laienenud ning kannavad huuljaid soraale; need paiknevad talluse alapoolel hõlmade ülespoole käänduvates tipudes ja seega märgatavad ka pealtvaates. Soraalid sisaldavad soreede, mis on luubiga nähtavad peenjahuja pulbrina. [5] 5.5. Järeldused tehtud uurimistööst Toetudes töö lõpus olevale skaalale (LISA 2) võime väita, et uuritavas
annaabi.ee 
