Taevas kohtub Dante ka oma jumaldatud Beatricega, Vergilius jääb purgatooriumi mäele maha. Kümnendas taevas ilmutab jumal ennast valguse ja armastusena, Dante jôuab sinna piirile koos Beatricega. Poeem on selge kompositsiooniga, mis rajaneb arvude müstikal. Arvul ,,kolm" on sümboolne tähendus teose kolm osa tähistavad hauataguse elu sfääre: Põrgu, Puhastustuli, Taevas(Paradiis). Igas osas on 33 laulu, kirjutatud ristriimiga kolmikvärssides. Koos sissejuhatava looga on laule kokku 33 x 3 + 1 = 100, mis on arvu 10 ruut ehk suurima täiuslikkuse väljendus. Autori lootuse poole pürgimist takistavad kolm kiskjat, kes sümboliseerivad inimese kõige ohtlikumaid pahesid: lõvi upsakust, vägivaldsust ja uhkust; panter valelikkust, reetlikkust, lihahimu; emahunt kasuahnust ja enesearmastust. · sümbolvärvid: punane halastus, armastus; valge usk, puhtus, süütus · sümbolarvud: 3, 9, 10, 100
kasutas arutor isikustamist võsi kasutas kordust. Autor kasutab korduseid ja retoorilisi pöördumisi. Liivi luuletustes esineb parallelismi ja kõlakujundistest epiteeti, võrdlust ning personifikatsiooni. Näiteks viimast kasutas Juhan Liiv oma isamaalises luuletuses „Isamaale“, kus oli pöördutud isamaa, kui füüsilise isiku poole. Minu valitud neljast luuletusest on kaks kirjutatud paarisriimiga ja kaks ristriimiga, kuid tema luules esineb ka süliriimi. Kõige äratuntavam on see, et Juhan Liiv on väga tundeline isamaa vastu. Tema luuletustes on kirjas see, mida kirjanik on ise läbi elanud. Mulle meeldib, kuidas Juhan Liiv paneb oma tunded väga tõepäraselt luuletustesse. Iga luuletuse lugemine tekitab mõne uue tunde ja mõtte, millele ise ei oleks tulnud. Tema isamaalised luuletused panevad mõtlema sellele ajale ja olukorrale, mis valitses siis. Siiani
Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1
Mina analüüsin Betti Alveri luuletust ,,Koguja" (Lendav linn, 1979, lk 209) Kui lugesin luuletust, siis rütmi järgi ütleksin, et tegemist on daktüliga. Hakkasin rõhutama esimest silpi ja siis tuleb kaks pehmema rõhuga silpi järgi; siis uuesti rõhutan esimest silpi ja 2 rõhuta järgi. Daktül - pikale silbile järgneb kaks lühikest silpi ehk ühele rõhulisele silbile kaks rõhutut silpi. Riimiskeemi poolest on tegemist terve luuletuse vältel ristriimiga (abab). A-riimi ehk esimese ja teise rea puhul on kasutusel kahesilbiline ehk naisriim (näivad käivad) ning B-riimi ehk teise ja neljanda rea puhul on kasutusel ühesilbiline ehk meesriim (aed saed). Riimid lähtuvad vahetult järgnevaist kaashäälikuist (hinge ringe, päis täis). Kasutusel on täis- ning lõppriimid. Igas stroofis on tegemist katrääniga (nelikvärss), kuna sisaldab nelja värssi. Värsside puhul märkan kindlat silbiarvu, arvestades et igas stroofis on 1
Kõik vaatavad mind. Mina, muuseas, vaatan vastu. Ei ole mõistmist, ei ka mõistatust. Ma tean, et kusagil on koerad lahti lastud. Ma ootan pauku, aimamata, kust. Ahjaa... see armastus. Ta kummalisi helke mu ärkvelolekusse ära segab und. Mu tuba ajuti on tulvil valgeid nelke. Mu akna taga langeb lõppematult lund. -- Luuletus on kirjutatud mina-vormis ning koosneb kolmest katräänist. Riimiskeem luuletusele on abab, mis tähendab et tegemist on ristriimiga, näide sellest on 9. ja 11. reas riimuvad sõnad ,,helke" ning ,,nelke" ja 10. reas olev sõna ,,und", mis riimub 12. reas oleva sõnaga ,,lund". Esimeses reas on Kareva ekspluateerinud assonantsi sõnades ,,arvasin" ja ,,armastavat", mille eesmärgiks on lugejale näidata, et kõneleja mõtiskleb selle üle, millised ajalised piirid on ta armastuse ajalool. Teises reas kohtab lugeja metafoori sõnapaaris ,,läbi lillede", mille eesmärgiks
kogemusi, tundeid. Koosneb 31 luuletusest, mida seob omavahel proosa. Muusaks oli Beatrice. Dante "Jumalik Komöödia" Dante peateos, keskaegse kirjanduse tuntuim teos, samuti Itaalia keele alustala. Koosneb 3 osast, igas osas 33 peatükki ning 1 lisapeatükk. Väga tähtsal kohal on arvusümboolika, mis pärineb Piiblist (nt kolmainsus). Jumaliku Komöödia osad on: 1. Põrgu 2. Puhastustuli 3. Paradiis Teos on ülesejitatud kolmiksvärsidest ristriimiga. Lugu: Taevas toimus mäss, mille algatas peaingel Lucifer. Teda tõugati taevast alla ning tema kukkumisest tekkis maapõude lehtritaoline põrgu. See koosnes eelpõrgust, 9 ringist ja puhastustulest. Dante sattub sinna "ekskursioonile", teda juhib Vergiilius. Dante eesmärgiks on jõuda paradiid, kus teda ootab Beatrice. Põrguringid on: 1. ring - antiiksuurkujud - ei mingeid piinu 2. ring - armupatused - põrgutormis lendamine 3. ring - vihapidajad - soos sumpamine 4