VanaVene riik oli paljurahvuseline. Aastasadade jooksul sulandusid eri keeli kõnelevad rahvad ning hakkasid lõpuks kõik rääkima vene keelt. Kuigi osa VanaVene riigi elanikke ning ka valitsejaid olid juba varem ristitud, võttis suursürst Vladimir Püha Bütsantsi vaheldusel ristiusu ametlikult vastu 988. aastal. Suure riigi ristiusutamine võttis kaua aega ning esialgu leidis see rohkesti vastupanu. VanaVene riigi kõrgperioodiks oli suurvürst Jaroslav Targa valitsusaeg, ta tugevdas suurvütsi võimu, rajas riigi kaitseks kindlusi, korrastas seadusandlust ning soodustas kohaliku kultuuri arengut. VanaVene riik ei olnud ühtne tervik , vaid koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest. Riigikesed sõdisid tihti omavahel ning vürstide võim oli võrdlemisi ebakindel. Lõplikult lagunes VanaVene riik mongolite
Muinasusund Kertu Tauram 11A Usund Inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund Usundi alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha Usulised vaated muutusid tugevalt pika esiajaloo jooksul Arheoloogilised kinnismuistised Kalmed Hiiekohad Ohvrikivid Kultuslikud allikad Suurt tähtsust omavad samuti ka muinasusundi uurimisel liivlaste, vadjalaste, karjalaste ja soomlaste usundilised pärimused. Vägi Põhimõisteks ja –elemendiks oli vägi Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi, panid rohkem tähele elunähtusi ja seetõttu võisid üsna täpselt ennustada Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kiskjate hambaid ja kihvu, vahel ka küüsi Hing Inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt Tähtsal kohal oli usk haua...
ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja olemisviis oli midagi igipõlist ning Väinal maabunud ristisõdijatest sõltumatu” (lk66) Ühalt nõuab autor kriitlist meelt ja allikakäistlust, kuid teisalt jääb tema kirjututisest mulje nagu oleks Läti Hendrik täiesti usaldusväärne. Ainus põhjus, miks Henrikut mitte uskuda näib tema meelest olevat uusaja rahvuste vajadus iseennast ajaloo kaudu määratleda. Tsiteerides: “Siit
Muusika Eestis kuni 16 sajandini Esimesed vihjed eeslaste laulmise kohta pärinevad Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse poolt aastast 1172, kus eestlased üksteist lauluga võitluseks julgustasid. 13. Sajandil algasid ristirüütlite vallutusretked, mis tõid kaasa ristiusustamise. Ristiusutamine tõi kaasa kirikute, kloostrite ja kabelite ehitusbuumi. Arvatavalt lauldi ühehäälselt Gregoriuse koraali mida lauldi mujalgi Euroopas. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute juurde loodud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Andmed selliste koolide kohta pärinevad Haapsalust, Pärnust, Tartust ja Tallinnast. Varaseim teave orelist on meieni jõudnud 1389, Paistu ja Helmes. Pärast jumalateenistusi toimusid ilmalikud ehk kirmesed, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 13
5. Selgita, kuidas toimus talupoegade pärisorjastamine Eestis? Pärast Jüriöö ülestõusumuudeti talupoegade kohustusi suuremaks ja õigusi vähemaks Talupojad hakkasid sulle vastu kaebusi esitama ning teistele maadele ära minema Põgenejatele hakati trahvi tegema Talupojad muudeti sunnismaiseks Aadlikud otsustasid, et talupoegi võib müüa, kinkida, vahetada ja pärandada Talupojad kaotasid vabadused ja said pärisorjaks 6. Mis muutusi tõi ristiusutamine kaasa eestlaste vaimuelus keskajal? Ristiusk oli kõrvuti maausuga Salaja austati pühasid puid, kive ja toodi neile ohverdusi. Uued jumalakojad rajati vanadesse pühapaikadesse Kristlikest nimedest tehti eesti keelde mugandusi Hakati tagaküisama nõidasid 7. Iseloomusta Vana-Liivimaa sise- ja välispoliitilise olusid. Sisepolootika Liiviordu mõjuvõim kasvas 1347 anti Liivimaa ordumeistrile Harju-Viru
ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma; Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile; Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi´; Normandia hertsogkond; Skandinaavia ristiusutamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Suhtlemine kristliku euroopaga tõi skandinaavlastele ristiusu; Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega. Kuningad nägid ristiusus vahendit oma võimu kindlustamiseks.viikingite retked hakkasid pärast ristiusu vastuvõtmist järk-järgult vaibuma; 5.Skandinaavlaste maailmapilt ja mütoloogia Skandinaavlaste muistne maailmapilt
Canterbury peapiiskop, Kenti kuningas Æthelberhti; Kristlus hakkas levima tegelikult juba Rooma perioodil. Esimene märter 4.sajandi alguses Alban (304 hukati). Peale Constantinus suure 313.aasta ristiusu kehtestamise edikti, hakkas Inglismaal samuti kristlus levima. Kristlus jõudis Iirimaale Püha Patricku kaudu (Britanniast pärit). Tal oli oluline roll ka Sotimaa ja Walesi ristiusustamisel, mis oli Iirimaa vaimust kantud. Inglimaal sai ristiusutamine alguse Püha Augustinusest (597). Gregorius Suur andis talle ülesande minna Inglismaa ja ristida seal anglosaksist Kenti kuningas Aethelberht, kellest sai ristiusu kaitsja ja levitaja. Püha Augustinusest sai esimene Cantenbury peapiiskop. Bede „Inglismaa rahva kiriku ajalugu“; Bede istus kogu elu kloostris, ei rännanud. Kirjutas kättesaadavate raamatute põhjal Inglise rahva kirikuajaloo. On kõige usaldusväärsem tekst,
annaabi.ee 
