Gladiaator- elukutseline võitleja Roma amfiteatris. Peamiselt olid need selleks väljaõpetatud orjad, sõjavangid või süüdimõistetud kurjategijad Hunnid- Aasia rändrahvas, kes tungis 4. Sajandil Euroopasse ning põhjustas suure rahvasterändamise Jeesus Kristus- juudi soost rändjutlustaja Palestiinas 1.saj eKr. Tema pooldajad hakkasid Jeesust pidama vanas testamendis ettekuulutatud messiaseks ja Jumala pojaks, kes oma ristisurmaga on inimkonna pattudest lunastanud Kapitooliumi küngas- üks Rooma linna seitsmest künkast, mis oli Vana-Rooma usuline ja poliitiline keskus Kartaago-9.saj eKr foiniiklaste rajatud linnriik Aafrika põhjarannikul Klient- vaene kodanik, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Konsul- Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik, kes juhtis sõjaväge ja juhatas senati koosolekuid Kollegiaalne- igasse ametisse valiti korraga vähemalt 2 inimest
hukata. Tema surm ei peatanud tema õpetuse levikut, tema pooldajad olid veendunud, et pärast ristilt mahavõtmist oli Jeesuse keha hauast koos hingega taevasse tõusnud ja see üksnes kinnitas nende usku tema sõnumi õigsusesse. Pooldajate meelest oli just Jeesus Vana Testamendi prohvetite ettekuulutatud messias (päästja). Messias e kr. k christas (salvitu). Peagi hakati Jeesust pidama Jumala pojaks, kelle isa oli saatnud maa peale oma kannatuste ja ristisurmaga inimkonna patte lunastama, et valmistada seeläbi ette peatselt saabuvat jumalariiki. Viimast mõisteti üha enam kui õnne ajastut, mis saab osaks headele ja õigetele. Kristluse levikule aitasid kaasa rändjutlustajad e apostlid. Jeesuse üks jünger ja hilisem apostel pani aluse Rooma linna kristlikule kogudusele ja oli selle esimene juht Rooma piiskop (lad k. papa). I ja II saj. kristlased moodust. Rooma keisririigi elanikest u5%, algul kiusati taga, eirasid
lükatud ning haud oli tühi. Seejärel olevat naistele ilmunud ingel, kes ütles, et Jeesus elab. Nad jõudsid järeldusele, et mees on surnust üles tõusnud ning seetõttu on uut moodi messias: mitte maine kuningas, vaid universumi valitseja. Sealt alates hakkasid inimesed Jeesust nimetama Messiaks(päästja, lunastaja), kreeka keeles christos ("salvitu") - s.t Kristus. Peagi hakati teda pidama ka Jumala pojaks, kelle isa oli saatnud maa peale oma kannatuste ja ristisurmaga inimkonna patte lunastama, et valmistada seeläbi ette saabuvat jumalariiki. Viimast mõisteti üha enam kui õnneajastut, mis saab osaks headele ja õigetele. 4 Ristiusu levik Kristlus tekkis juutide usu raames selle ühe haruna. Kuid Jeesuse jumalariigi- sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu
Pooltajate meelest oli just Jeesus Vana Testamendi prohvetite ettekuulutatud messias ehk kreeka keeles christos (,,salvitu") - s.t. Kristus. Peagi hakati teda pidama Jumala pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatuste ja ristisurmaga inimeste patte lunastama, et valmistada seeläbi ette saabuvat jumalariiki. Viimast mõisteti üha enam kui õnneajastut, mis saab osaks headele ja õigetele. Selle saabumist oodati üsna lähedases tulevikus. Kristluse levik Kristlus tekkis seega juutide usu raames selle ühe sektina (haruna). Kuid Jeesuse jumalariigi- sõnumil oli juutide messiaootusega võrreldes laiem tähendus. Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli
alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei
ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG Koostaja: P.Reimer 14 – salvitu; Kristus → kristlased), kes oma ristisurmaga (→ ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja
ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos Vana-Rooma ANTIIKAEG 14 salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi preestreid Jumala poja
teda süüdistasid Moosese käsuõpetuse hülgamises ning ühiskonna alamkihtide ässitamises rikaste vastu. Juudi preestrite palvel lasi Rooma asehaldur Pontius Pilatus Jeesuse ~30 pKr Jeruusalemmas Kolgata mäel risti löömise läbi hukata. Vaatamata oma juhi surmale Jeesuse õpetuse levis. Kasvas usk sellesse, et Jeesus on Jumala poeg ja messias (kr k christos salvitu; Kristus kristlased), kes oma ristisurmaga ( ristiusk) lunastas inimesed pattudest ja valmistas ette Jumalariigi saabumist. 4.4. Ristiusu levik ja kristlaste tagakiusamise põhjused: Algselt oli kristlus (e ristiusk) levinud ainult juutide hulgas ja seda sai pidada üheks judaismi haruks. Järk-järgult hakkasid judaim ja kristlus üksteisest kaugenema: juudi preestrid ei pidanud Jeesust Jumala pojaks ja messiaseks; kristlased süüdistasid juudi
Jeesus hauast üles tõusnud, ennast oma austajatele ilmutanud ja taevasse tõusnud, kuulutades veelkord ette jumalariigi saabumist. See üksnes kinnitas usku tema sõnumisse. Pooldajate veendumuse kohaselt oli Jeesus Vana Testamendi prohvetite poolt ette kuulutatud Messias ehk kreeka keeles Kristus (christos – salvitud). Jeesust peeti ka Jumala Pojaks, kelle Isa oli saatnud maa peale oma kannatuste ja ristisurmaga inimkonna patte lunastama, et valmistada seeläbi ette saabuvat jumalariiki. Viimase saabumist oodati üsna lähedases tulevikus. Kristluse levik Kristlus tekkis juutide usu raames. Kuid Jeesuse sõnum jumalariigist omandas juutide Messia ootusega võrreldes laiema tähenduse. Sellega ei peetud silmas mitte niivõrd Iisraeli riigi muistse hiilgust, vaid kõigile Jeesuse sõnumit uskuvatele inimestele avatud rahu- ning õnneajastut
annaabi.ee 
