6 M.opponens pollicis Pöidlavastastaja , 6. 6 Retinaculum flexorum Painutajatrhoideside ehk randme 7. pihkmine ristiside 6 Canalis carpi Randmekanal 8. 6 M. flexor carpi radialis Kodarmise randmepainutaja 9. 7 Arteria radialis Kodarluuarter 0. 7 M. abductor pollicis longus Pika pöidlaeemaldaja , 1
-puusaluude ühendustele mõjuvad jõud: 1) Gravitatsioon – keharaskus alla vaagnale suunatud, lükkab puusaluid eemale 2) Vastandjõud – reieluud suruvad vaagna kokku 16. Puusaliiges, abiseadeldised Liigestuvad pinnad: reieluu pea ja puusaluu napp Abiseadeldis: napamokk – napa ääre kõrgendus Keraliigese erivariant – pähkelliiges Sidemed: 1) Niudeluu-reie side – piirab reie taha viimist, aitab keha tasakaalu säilitada, inimorganismi tugevaim side 2) Puusanapa-ristiside – sulgeb napaaugu ja annab liikuvust 3) Reieluupeaside – algus ristside ja liigub reieluupea sisse 4) Sõõrvööde – reieluu kaela ümber, hoiab reieluupead napas -liikumisvõimalused: frontaal-, sagitaal-, vertikaaltelg ja koonusliikumine Puusaliigese liikumine vaagna liikumise tõttu: 1) Ümber frontaaltelje (sagitaaltasapinnas), toimub lülisamba nimmepiirkonna ja vaagna liikumine. 2) Puusaliigese liikumine ümber sagitaaltelje(frontaaltasapinnas), toimub lülisamba
keskjoonel häbemeluude ühendumisel Ristluu-niudeliiges on lameliiges – väga piiratud liikuvusega . Soolised erinevused – naise vaagen – lühem ja lamedam mehel – kõrgem ja ettesuunatud. Puusaluude ühendusele mõjuvad jõud Gravitatsioonijõud Vastusurvejõud 16. Puusaliiges, abiseadeldised, liikuvus. Puusaliiges on pähkelliiges. Selle moodustavad reieluu pea ja puusanapp. Abiseadeldised: • liigesmokk • niude-reieluu side • puusanapa ristiside • reieluupeaside • sõõrvööde Liikuvus: ümber frontaaltelje, ümber sagitaaltelje , ümber vertikaaltelje 17. Puusaliigesele toimivad lihased, innervatsioon. Niude nimmelihas. suur tuharalihas. väike tuharalihas suur lähendaja. Kolmepeane pööraja. Innervatsioon: Nimmepõimikureie närv paneb tööle lähendajad, Tuharanärvid- reietagaküljel innerveerib reie tagakülge. 3 18
kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on ees häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 44. Puusaliiges: On keraliigese erivariant - pähkelliiges (kolmeteljeline). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/2 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa-sälku puusanapa-ristiside. Tähtsaim side on niudeluu-reie side, mis piirab reie tahaviimist. See on inimkeha tugevaim side. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: a) Ümber frontaaltelje - reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13° ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niudeluu-reie side). b) Ümber sagitaaltelje - reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon). c) Ümber vertikaaltelje - reie sisse- ja väljapööramine. 45
sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje reie sisse- ja väljapööramine.
Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 15 41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje – reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje – reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje – reie sisse- ja väljapööramine.
sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 41) Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine? Pähkelliiges (kolmeteljelised) Liigenduvateks luudeks on reieluu pea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vaba osa vaagnavöötmega. Reieluupea moodustub 2/3 ja puusanapp 1/3 kera pinnast. Puusanappa täiendab napamokk ja puusanapa ristiside. Niude-reieluuside, mis piirab reie tahaviimist. Liigeseõõnes asub reieluupeaside. Liigutuste ulatust piiravad liigese ehitus, arvukad lihased ja võimsad sidemed. Liigutused toimuvad ümber 3 telje: 1) Ümber frontaaltelje reie tõstmine ette ja reie tahaviimine (13 kraadi ainult, piiravad pikisidemed, peamiselt niude-reie side 2) Ümber sagitaaltelje reie eemaldumine (abduktsioon) ja lähendamine (aduktsioon) 3) Ümber vertikaaltelje reie sisse- ja väljapööramine.
annaabi.ee 
