1.KYTTEPINNA TOONAITAJAD 19.KESKM. SOOJUSLIK ERIKOORMUS - 24.1 KW/M**2 20.KESKM. TEMPERATUURIDE VAHE - 243.3 K 21.SOOJUSLABIKANDETEGUR - 99.5 W/(M*M*K) 22.SOOJUSYLEKANDETEGURID W/(M*M*K) KONVEKTIIVNE - 107.3 KIIRGUSLIK - 16.2 SISEMINE - 2255.5 23.SOOJUSLIKU EFEKTIIVSUSE TEGUR - 0.850 24.AURU MASSKIIRUS - 432.0 KG/(M*M*S) 25.SUITSUGAASIDE KIIRUS - 12.6 M/S 2.KYTTEPINNA KONSTRUKTSIOONINAITAJAD 26.KYTTEPINNA SUURUS - 1141.0 M*M 27.GAASIVOOLUGA RISTIOLEVATE TORURIDADE ARV -169. TK 28.TORUDE ARV REAS - 84.5 TK 29.TORUDE RISTISAMM - 67. MM PIKISAMM - 64. MM 30.TORUDE ARV SIUS - 2. TK 31.AASADE ARV SIUS - 3. TK 32.AASADE PIKISAMM - 512. MM 33.PAKETI SYGAVUS PIKI GAASIKAIKU - 1472. MM 23 B6.2.2. Ülekuumendi "külma" astme konstruktorarvutus (programmi "Konstruktsioon" väljatrükk). GAASKYTUSE KATLA MALEKORRAS TORUDEGA YLEKUUMENDI ALGANDMED
Punkti asukoha üheseks määramiseks vajalik koordinaatide arv on ruumi mõõde ehk dimensioon. Koordinaatide määramiseks valitakse mingid kindlad suunad, milles asukohta taustkeha suhtes mõõdetakse. Samuti lepitakse kokku mõõtühikud. Kokkulepitud mõõtmissuunad, mõõtühikud ja asukoha mõõtmise eeskirjad moodustavad koordinaadistiku ehk koordinaatsüsteemi. Kõige sagedamini kasutatav koordinaat-teljestik on sirgete ristiolevate telgedega niinimetatud ristkoordinaadid ehk Cartesiuse koordinaadid. Selles teljestikus määratakse keha asukoht kolme kauguse kaudu: alustades liikumist koordinaatide lõikepunktist, esiteks liikudes piki x-telge, siis ristisuunas piki y-telge ja lõpuks ristisuunas piki z-telge. Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist (telgede lõikepunktist) ongi keha riskoordinaadid. Joonis 1. Cartesiuse ehk Descartes'i ristkoordinaadistik
Ay 5 q 1 y y1 A koos pealtvaatega A ja eestvaade A koos külgvaatega A. Joon. 7 Märgime, et kolme ja enama ekraani kasutamise korral peavad joonisel olema näidatud omavahel ristiolevate ekraanipaaride likesirged - kaksvaate teljed. Kahe ekraani korral vib kasutada teljevaba kaksvaadet. 2. SIRGJOONE PROJEKTSIOONID Sirge on määratud oma kahe punktiga, iga punkt on määratud oma kaksvaatega - järelikut sirgjoon on määratud oma kahe punkti kaksvaatega (joon. 8). Kui sirge on risti ühe ekraaniga, siis tema kujutis sellel ekraanil on punkt ja kujutis teisel ekraanil on risti kaksvaate teljega. 2.1. Sirge jäljed
Vektorid on suurused, mida iseloomustab koordinaatide ruumis siht, suund ja pikkus. Füüsikas iseloomustab vektorit veel ka ühik. Vektorid on nt • kiirus • kiirendus • samuti kõik kiiruse ja kiirenduse kaudu avalduvad suurused nagu jõud=ma • impulss=mv • impulssmoment=pxr • jõumoment=Fxr • elektriväja tugevus 117. Kuidas väljedada ortogonaalsust matemaatiliselt? vektora*vektorb=abcosalfa=0. välj, et vastavate suunavektorite skalaarkorrutis null. (ristiolevate vektorite tunnus). Seega ortogonaalsed teljed oleksid nagu kõik üksteisega risti, kuigi neid võib olla rohkem kui kolm. 118. Miks kasutavad köielkõndijad pikka ritva? See aitab paremini tasakaalu hoida. Sest pikem latt o raskem ja selle tasakaalust väljaviimiseks kulub ka rohkem jõudu. p=mv, F=mv/t=p/t. 119. Jõudu def kui: energiavälja muutumise kiirus. ühik: Üks njuuton (N) on jõud, mis annab massile üks kg kiirenduse üks m s-2. 120
( ü h t n e e le k t r o n p ilv ) on benseen. Teda iseloomustabki tasapinnaline σ-skelett. Kuus sp2-hübriidolekus C-aatomit on σ-sidemetega seos- tunud tasapinnaliseks rõngaks, mis võimaldab σ-sidemete tasapinnaga ristiolevate pz-orbitaalide külgkattumist üks- teisega (joon. 25). Moodustub 6 delokaliseerunud π-elektro- niga ühine suletud elektronpilv (aromaatne sekstett; 4n+2, F e n a n tre e n n=1, joon. 25), mida graafiliselt kujutatakse nn. “baran-
annaabi.ee 
