Seetõttu toimub samaaegselt painutuse ja sirutusega luude vabade otsade vähene suunast kõrvalekaldumine. Näiteks õlavarre-küünarluuliiges. Ratasliigesel on üks liigespind kumer ja teine nõgus. Liikumine toimub ümber vertikaaltelje. Nii toimub pronatsioon ja supinatsioon näiteks lähim ja kaugmine kodar-küünarluu liiges. Kaheteljeliste liigeste hulka kuuluvad ellipsoid- ehk munaliiges ja sadulliiges. Munaliigeses võivad liigutused toimuda ümber kahe teineteisega ristioleva telje (frontaal- ja sagitaaltelg), võib toimuda ka koonusliikumine. Koonusliikumine toimub näiteks kodarluu- randmeliigeses. Sadulliigeses on mõlema liigestuva luu liigespind ühes suunas nõgus ja teises suunas kumer, mis asetsevad omavahel põimununa. Liikumine toimub siis ümber frontaaltelje (sirutamine ja painutamine) ning ümber sagitaaltelje (lähendamine ja kaugendamine), näiteks pöidla randme-kämblaliiges. Kolmeteljelised liigesed on keraliiges, pähkelliiges.
Samanimelised laetud kehad tõukuvad, erinimelised kehad tõmbuvad. Coulombi seadus- kahe punktlaengu vaheline jõud mistahes isoleerivas keskkonnas on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline keskkonna absoluutse dielektrilise läbitavusega ning laengutevahelise kauguse ruuduga. F=Q1 *Q2 /r² *K 2.Magnetvoog On füüsikaline suurus, mis näitab magnetvälja suutlikkust läbida vaadeldavat pinda. Tähis on Fii Magnetvooks läbi väljaga ristioleva pinna nim. Vootiheduse B ja pindala S korrutist. =B*S Kui väli on pinna suhtes kaldu, siis leitakse vootiheduse vektori B normaalkomponent =B*S järgi magnetvoog =B*S=BS*cos 3.Generaatormähiste ja tarvitite kolmnurkühendus Esimese faasimähise lõpp x ühendatakse kokku teise mähise algusega B jne. Kuni tekib kinnine kolmnurga kujuline ühendus. Nullpunkt ja nulljuhe puuduvad ning kõik kolm juhet on liinijuhtmed. See on kolmejuhtmeline süsteem. Liinipinge on võrdne
Isoleermaterjalide üheks olulisemaks omaduseks on võime elektriväljas polariseeruda, mis seisneb aatomite või molekulide positiivsete ja negatiivsete laengukeskmete nihkumises või polaarsete molekulide (dipoolide) orienteerumises välja sihis. Polariseerumise tulemusena tekivad isoleermaterjali vastaspindadel erinimelised laengud (joon. 2). Joon. 2. Dielektriku polariseerumine elektriväljas Rakendatud elektrivälja sihis dielektriku väljaga ristioleva pinna ühiku läbi nihkunud laengu hulka iseloomustab nn. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D, mida mõõdetakse kulonites ruutmeetri kohta [C/m2]. Antud keskkonda (isoleermaterjali) iseloomustab dielektriline läbitavus £ a - elektrinihke D suhe seda esilekutsuva elektrivälja tugevus E [V/m] £a - D/E, mille ühikuks on: C'm Fm Vaakumi dielektriline läbitavus ehk elektriline konstant BQ = 8,85 · l O"12 F/m (C/V-m kulonit voldi ja meetri kohta), st
Freesidel eristatakse järgmisi sooni: Vasakukäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga paremalt vasakule kulgev soon. Paremakäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga vasakult paremale kulgev soon. Kruvisoone samm H - lõikeserva kahe järjestikuse punkti vaheline kaugus silindrilise pinna ühel moodustajal. Soone profiil normaallõikes - soone pinna ja lõikeserva normaaltasapinna lõikejoon. Soone profiil ristlõikes - soone pinna ja freesi teljega ristioleva tasapinna (otspinna) lõikejoon. Soone raadius - soone põhja ümardusraadius. Freesimise lõikereziimi elemendid. Lõikekiirus v - teekonna pikkus (meetrites), mille ühes minutis läbib freesi teljest kaugeim hamba pealõikeserva punkt. Et lõikekiirus väljendatakse meetrites minutis, siis avaldub freesimise lõikekiirus valemiga: v = 3,14 D n / 1000 m/min. Kui on tarvis määrata freesi pöörete arvu minutis (pöörlemissagedust), siis kasutatakse valemit: n = 1000 v / 3,14 D p /min.
12. Töö ja võimsus Töö on energia, mida teeb keha pannes suletud vooluringis elektrilaenguid liikuma A=Uit (1J) Võimsus avaldab seadme töövõimeid. Võimsus on töö, mida tehakse 1 sekundi vältel P=II (1W) 13. Mittelineaarsed elemendid. Mittelineaarsed elektriahelad ja nende lahendamine. Mittelineaarse alalsivoolu takistus sõltub temperatuurist jt välismõjudest 14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks φ läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: φ=BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena mõjub vooluga juhtmele magnetväljas elektromagnetiline jõud F, suund määratakse vasaku käe reegliga. Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed
mist (joonis 6.7). Survevarraste kaldenurga piirsuurused ribis on määratud tingimusega 1 cot 2,5. (6.7) A B A - survevöö B - survevarras C - tõmbevöö D - põikarmatuur Joonis 6.8 - Varrasskeem ja põikjõuarvutuses kasutatavad tähised on nurk põikarmatuuri ja põikjõuga ristioleva tala telje vahel (positiivne suund on näi- datud joonisel 6.8); on nurk betoonkaldvarda ja põikjõuga ristioleva tala telje vahel; Ftd on pikiarmatuuri tõmbejõu arvutusväärtus; Fcd on elemendi telje suunalise betooni survejõu arvutusväärtus; bw on ristlõike minimaalne laius tõmmatud ja surutud serva vahel; z on ühtlase kõrgusega elemendi vaadeldava osa paindemomendile vastav sisejõudude õlg
läbitavus on erinevates suundades erinev. Põhjuseks on kristalli aatomite erinevad vahekaugused erinevates suundades. Anisotroopiat saab tekitada ka kunstlikult, kas mehaanilise surve või elektrivälja abil. Mehaanilise pinge toimel tekkiva deformatsiooni uurimine polariseeritud valguse abil on nn. fotoelastsusmeetod. Anisotroopia tekitamine elektrivälja abil kannab nimetust Kerri efekt (soti füüsik John Kerr 1875). Vedelikuga täidetud küvett pannakse kahe ristioleva polaroidi vahele. Küvetis on kaks elektroodi, mille abil on võimalik tekitada vedelikus elektriväli. Selle tulemusena muutub vedelik anisotroopseks ja valgus hakkab rakku (nii nimetatakse küvetti koos polaroidide ja elektroodidega) läbima. Efekt tekib väga kiiresti, ca 10- 12 ...10-10 sekundi jooksul. Kerri efekti kasutatakse valguse moduleerimisel. Anisotroopsed on ka nn. vedelad kristallid. Need koosnevad pikkadest peenikestest molekulidest, mille otstes on erinimelised laengud
annaabi.ee 
