Ta kannatab ka ristikheinavähi läbi, mulla ristikheinaväsimus esineb vähem. Seemnesaak on kindlam, seeme variseb kergesti. Puhaskülvi ei tarvitata, sest taim lamandub. Ta annab ligi 120-240 kvintaali haljast või 25-50 kvintaali kuivatatud heina. Valge ristikhein on tähtis karjamaataim. Ta on kestvam põld- ja rootsiristikust, eriti on kodumaa seeme suure püsivusega. Ta sobib kergemaile kuivemaile muldadele ka niidu- ja põldheina segusse, siiskeimal jääb põld- ja rootsi ristikust saagi poolest taha. Karjamaal on valgel ristikul hea järelkasv, ta kannatab hästi sõtkumist ja söötmist. Võsundilise, roomava kasvu tõttu võib kergesti täitsa tühikud heinakamaras. Seemne varisemise ja loomade väljaheidete kaudu levib ta ise. Vastavalt oludele võib rohkus heinkamaras väga muutuda, vihmastel aastatel tõusta, põuastel kahaneda. Puhaskülvi normiks on 10-15 kg kahjukülvis hektari kohta
Kõige maitsvamad ja toitvamad osad on just õied ja lehed. Need sisaldavad palju loomadele kasvuks vajalikke aineid, värskelt ka vitamiine. Kuna lehed on pehmed, mahlakad ja hea maitsega, siis ei ütle neist ära ei ükski taimtoiduline kodu- ega metsloom. Valge ristik on kariloomadele tähtsaks toiduks eelkõige looduslikel heina- ja karjamaadel, kuid mõnel pool kasvatatakse teda isegi põllul kultuurtaimena. Kuid lõpuks ei saa mööda minna sellest, et inimene saab valgest ristikust ka otsest kasu. Ta on ammu tuntud ravimtaimena. Ravimiks kogutakse valge ristiku nooremaid õienutte. Need kuivatatakse tuuletõmbuses ja varjus. Korraliku ravimi värvus ei tohi erineda värskete õite omast. Kasutada saab seda nii teena kui hautisena. Hautist pannakse kompressina paistetanud kohtadele, et paistetus alaneks. Teed juuakse aga mitmesuguste haiguste, eelkõige reuma ja külmetushaiguste vastu. Kas tunnete aga valge ristiku ära, kui tal pole õisi küljes
kuid teistele kahjuhkud Punane ristik: Püstiste või tõusvate 20-70 cm pikkustejvartega puhmikulme pealishein. Keskkonnatingimused: üleujutus (sademed, põhjavesi), mulla ohustatus, põud, madal temperatuur Kasut. kanamaal ja niidul Kestvus 2 aastat. (külmakindlus), valgus, inimtegurid. Roosa ristik: on tõusvale ja punasest ristikust lühemate vartega puhmikulme pealishein. 13) Erinevate muldade sobivus kultuurrohumaa taimeliikidele Kasut niilul ja põldheinana Kestvus 2 aastat. 1. Parimad ehk universaalse kasutusega kultuuristatud mullad on kerge ja keskmise liivisavi lõimisega
kogus oleks võimalikult suur. Abi on ka GM taimedel. Berkheya coddii akumuleerib niklit nii, et seob seda histidiiniga ja ta kasvab kiiresti. 42. Kuidas säilitada looduslikku mitmekesisust majandatavate ökosüsteemide puhul? Esitage näide. Selleks on erinevaid meetode. Külvikorda planeerida erinevaid kultuure ja osa põldudest oleks ka talvel taimestikuga kaetud. Liblikõielised rikastavad mulda org. ainetega ja parandavad mulla struktuuri. Põldudele külvatud ristikust ja meetaimedest toituvad mesilased ja liblikad. Eelistada mehaanilist umbrohu tõrjet. Taime kaitsevahendeid kasutada vaid vastavalt tegelikule vajadusele ja varahommikul/õhtupoolikul kui enamik putukaid pole aktiivsed. Mitte pritsida õitsevaid taimi (mesilaste hukkumine). Suurte põldude liigestamiseks kasutada mitmeaastase taimestikuga ribasid (ei väeta/ei taimekaitsevahendeid). Oluline elupaik looma/taimeliikidele. Vähendavad mullaerosiooni (aitab säilitada mullaviljakust)
Ristikuõied meelitavad ligi mesilasi. Paljajalu võib niimoodi mesilasele peale astuda, misjärel mesilane astujat jalatalda nõelab. Seetõttu ei peeta mõnel pool 22 valget ristikut (nagu teisigi ristikuid) murus soovitavaks. Valge ristik on suurepärane toit mitmesugustele kariloomadele. Kevadel tuleb loomade karjatamisega ristikupõllul olla ettevaatlik, sest värske ristik paisub kõhus pisut ja loomad võivad end mahlakast ristikust lõhki süüa. Hädakorral võivad valget ristikut süüa ka inimesed: see sisaldab palju proteiine, on laia levilaga ja teda kasvab tavaliselt suurtes kogustes koos. Inimesed on ristikut kasutanud sajandite viisi salatina ja teiste toitude juurde, mis sisaldavad lehttaimi. 23 4. Tulikas (Ranunculus) Tulikad kasvavad parasvöötmes Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid ka näiteks Uus-Meremaal.
mitmekordsele niitmisele, kiiresti taaskasvavale taimestikule ning suurele vee ja toitainete tarbimisele samast mullakihist (sarnane juurte paiknemine mullas) põldohakale suureks konkurendiks. Punane ristik ei ole nii suure konkurentsivõimega kui lutsern, aga esimese niite aeg langeb kokku põldohaka õiepungade faasiga, nii et kui me sellel perioodil taimiku eemaldame, siis peatame intensiivse toitainete varude kogumise. Valge ristik jääb konkurentsivõime poolest punasest ristikust maha. Külvikorra üheaastased sööda- ja haljasväetistaimed on suhteliselt väikese konkurentsivõimega. Peame arvestama, et kui põldohakas hakkab taimikust üle kasvama, siis tuleb kohe niita või künda. Teraviljadest on kõige konkurentsivõimelisemad rukis ja tritikale. Nad piiravad küll põldohaka maapealse massi arengut ja seemnelist paljunemist, kuid ei suuda mõjutada juurekava. Teraviljad muudab konkurentsivõimelisemaks nende alla külvatud raihein ja ristik
annaabi.ee 
