Hingeline rahutus väljendub ka selle aja portreekunstis. Kriis soodustas kristluse levikut, kuid valitsus jätkas selle tõrjumist. Kõige julmema jälitamise vallandas 303. aastal keiser Dicoletianus, kuid 10 aastat hiljem kulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks ja lasi ka ennast 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks levinud juba kõigis riigi osades ja ühiskonnakihtides ja 380. aastal kuulutati ristiusk ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väiksed. Visuaalne kunst oli esialgu isegi lubamatu. Pühakirja tähtsus tõi kaasa aga raamatukunsti sünni. Varem kasutatud papüüruse asemel võeti kasutusele palju vastupidavam pärgament. Pärgamendiga sai köita raamatuid ja maalida pilte. Nii tärkas raamatumaal e miniatuurmaal. Usukommete täitmiseks oli tarvis hooneid, kuid tagakiusamise tõttu saame arhitektuurist rääkida alles alates 4. saj
lubatuks. Ta tegi kirikule soodustusi ja laskis ka ennast enne oma surma 337. aastal ristida. Ristiusk oli selleks ajaks leidnud pooldajaid juba riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes. Keisrite poliitika muutuses võib näha olukorraga leppimist, aga ka lootust lagunevat riiki uue usu abil koos hoida. Viimane lootus siiski ei täitunud, kuigi aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed. Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu. Neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri. Koos Vana Testamendiga võtsid kristlased üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli kasutanud kirjutusmaterjalina Egiptusest pärit papüürust, millest sai valmistada rullitaolisi raamatuid. Roomas hakkas levima ka
Rooma kodakondsus. See võimaldas tal vabalt ühest kohast teise reisida. Paulus sündis kreeklastega asustatud Tarsoses (tänapäeva Türgi kagurannikul) 3 4 aastat Jeesusest ja Ristija Johannesest hiljem. Pauluse õige nimi oli Saul (kreekapäraselt Saulos). Tema juutidest vanemad kuulusid variseride parteisse ja neil oli Rooma kodakondsus. Noorelt õppis tulevane apostel Paulus Jeruusalemmas rabiks (preestriks). Fanaatilise variserina võttis ta aktiivselt osa esimeste ristikoguduste jälitamisest. Ta olevat isegi olnud esimese ristiusu märtri Stefanose surmamise üks peamisi õhutajaid (Stafanos loobiti kividega surnuks). Kas ta ka ise Stefanose pihta kive pildus, seda me ei tea. Aga juhtus ime. Teel Damaskusesse, kuhu ta palus ise end saata kristlasi vahistama, tabas teda eriline nägemus 10 Kui Saulus kolme päeva möödudes jälle nägijaks sai, laskis ta end otsemaid ristida. Temast sai nüüd see Paulus (kreeka k
Caravaggio. Püha Pauluse pööramine. Santa Maria del Popolo kirik, Rooma. Paulus sündis kreeklastega asustatud Tarsoses (tänapäeva Türgi kagurannikul) 3 4 aastat Jeesusest ja Ristija Johannesest hiljem. Pauluse õige nimi oli Saul (kreekapäraselt Saulos). Tema juutidest vanemad kuulusid variseride parteisse ja neil oli Rooma kodakondsus. Noorelt õppis tulevane apostel Paulus Jeruusalemmas rabiks (preestriks). Fanaatilise variserina võttis ta aktiivselt osa esimeste ristikoguduste jälitamisest. Ta olevat isegi olnud esimese ristiusu märtri Stefanose surmamise üks peamisi õhutajaid (Stafanos loobiti kividega surnuks). Kas ta ka ise Stefanose pihta kive pildus, seda me ei tea. Aga juhtus ime. Teel Damaskusesse, kuhu ta palus ise end saata kristlasi vahistama, tabas teda eriline nägemus. Tsiteerime Uue Testamendi "Apostlite tegude" raamatut: Kui ta oli sinna minemas ja lähenes Damaskusele, välgatas äkitselt taevast tema ümber valgus
14.Varakristlik kunst. Kristlus läks vastuollu rooma uskumustega nt käsk armastada ka vaenlasi, jumala ees on kõik võrdsed, usu ja igapäevaelu ühendamine. Usuti lunastaja uude tulemisse ja seepärast olid igapäevasündmused ajutised ja tühised. Kristlus oli usund mis õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda. Sellepärast kiusasid rooma riigi valitsejad aeg ajalt kristlasi. Piinamised aga ei suutnud levikut peatada ja pigem võib väita vastupidist. Esimeste ristikoguduste kunstilised vajadused ja võimalused olid väikesed. Kristlastele oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri. Koos vana testamendiga võeti juutidelt üle vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatumaali sünni. Egpituses kasutati papüürust, roomast hakkas levima pärgament, mis sobib kristlaste pühade tekstide säilitamiseks. Pärgamendile sai maalida ka värvilisi pilte, mis selgitasid teksti, nii tärkas kristlik raamatumaal e miniatuurmaal
annaabi.ee 
