Kuna oldi teadlikud sünnitusega seotud riskidest, pidid lapsed oma ema austama. Kasutusel oli ka keisrilõige, kuid seda tehti tavaliselt siis, kui ema oli surnud. Lapse sündi suhtuti enamasti kui rõõmusõnumisse. Laste sünnitamise ja nende eest hoolitsemise kohta olid olemas paljud käsiraamatud, kuid nendes sisalduv oli tihti puudulik ja kohati ka tänapäevaste seisukohtadega võrreldes väär. Väga oluline oli last õigesti kasvatada. Tähtis oli lastest kasvatada ristiinimesed, kes oleksid tagasihoidlikud ja kõlbelised. Kasvatamine toimus vanemate ja õpetajate hea eeskuju kaudu. Kuna isadel oli tavaliselt vähem aega (huvi) lastega tegeleda, oli laste põhiliseks kasvatajaks ikkagi ema ja hiljem (koolis) õpetajad. Aadlikel soovitati kasvatada lapsi karmuses ja neid karastada. Kasvatamise juures oli vägivalla abil "õpetamine" väga levinud ja enamasti peeti seda vajalikuks. Ainult vihaga peksmisesse suhtuti halvasti, kuna viha peeti üheks surmapatuks
Nad hoolitsesid põhilise tervishoiu eest, oskasid kasutada ka maarohtusid. Naise ülesannete hulka kuulus ka laste õpetamine (vähemalt lapse esimeseks õpetajaks oli ema), kuid emade kasvatust ei hinnatud siiski väga kõrgelt. Valitses põhimõte: isa kasvatab ja ema toidab. Hea abielunaise tunnuseks oli kodus viibimine ja perekonna eest hoolitsemine. Samuti pidid naised looma tasakaalu usulise ja maise elu vahel. Väga oluline oli last õigesti kasvatada. Tähtis oli lastest kasvatada ristiinimesed, kes oleksid tagasihoidlikud ja kõlbelised. Kasvatamine toimus vanemate ja õpetajate hea eeskuju kaudu. Kuna isadel oli tavaliselt vähem aega ning huvi lastega tegeleda, oli laste põhiliseks kasvatajaks ikkagi ema ja hiljem õpetajad koolis. Aadlikel soovitati kasvatada lapsi karmuses ja neid karastada. Kasvatamise juures oli vägivalla abil ,,õpetamine" väga levinud ja enamasti peeti seda vajalikuks. Töö Ilma naise toodangulise tööta ei oleks toime tuldud
tunnistad. Sellepärast küsin ma sinult Jumala ees, kes südameid tunneb ja läbi katsub, selle ristikoguduse kuuldes: 1) Kas sa igatsed südamest oma endise elu pattude andeksandmist ja kas loobud valeõpetusest, milles sa oled üles kasvanud, ja ka kõigest saatana ja pimeduse olust ja tööst? Siis kinnita seda ja ütle: Jah! Vastus: Jah! 2) Kas sa usud, et Kolmainus Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim, nagu Tema ennast oma sõnas meile on ilmutanud ja keda selle sõna alusel kõik tõelised ristiinimesed tunnistavad ja kiidavad, on ainus ja tõeline Jumal? Siis kinnita seda ja ütle: Jah! Vastus: Jah! 3) Kas sa usud, et patused saavad õndsaks üksnes elava usu läbi sellesse ainsasse igavesse Jumalasse, kes meid on lunastanud Jeesuse Kristuse, oma Poja, meie Õnnistegija läbi, kes meie eest on risti löödud ja üles tõusnud? Siis kinnita seda ja ütle: Jah! Vastus: Jah! 4) Tunnista siis avalikult seda ristiusku, mis ka sinu usuks olgu ja jäägu. Vastus: Mina usun Jumalasse Isasse ..
Üksinda sõdida polnud ka enam mõtet. Küla oli hävinenud, aga teel tuli talle vastu külavanem Johannes. Ta ütles, et nende küla põletati karistuseks maha, kuna nad lubasid külas elada ristimata paganal. Too oli oma lendava kuradist vanaisaga piiskopi enese ära tapnud. Raudmehed ütlesid, et nende jaoks pole tähtis, kes tappis. ,,te kõik olete alles elajad ja metslased, kellel pole kultuuri ega au." ,,Miks te vastu ei hakanud?" ,,Meie oleme ristiinimesed, meie pole metsloomad nagu sina, me teame, kuidas uues maailmas käituda tuleb." Leemet soovis talle edu ja ütles: ,,Ehitage uus küla ja saage haritud rahvaks, palvetage uue jumala poole, olge moodsad!" Peetrusest sai rüütli kannupoiss, aga Johannesel raius Leemet perse küljest."Nüüd pole sul vaja karta, et sul saba küljes on. Nüüd oled sa tõepoolest moodne inimene ja mida sa kisendad nagu metsaline! Mida küll rüütlihärrad sellest arvavad?" 38.peatükk
vanasse koju magama, enam polnud tõrget õudsete mälestuste pärast - teel oma koju põikas Leemet läbi ka külapiirilt, kuid küla ta ometi ei näinud, märkas Johannest, et talt uurida, mis külaga juhtus, selgus, et küla oli maha põletatud ja Johannes loomulikult süüdistas selles Leemetit, et Leemet tappis piiskopi, mistõttu rüütlid ja küla põlema panid, vastu nad võitlema ei hakanud, sest nad olid ju „ristiinimesed“, mitte metslased, Leemet uuris ka Peetruse kohta, selgus, et ta olevat saanud rüütli kannupoisiks ja rännanud pühale maale, Johannes ise oli aga saanud loa uue küla rajamiseks ja hakkaski sellega nüüd tegelema - Leemet haaras noa ja raius Johannesel tagumiku küljest, kuna mees teda sabaga ürgloomaks nimetas 38. - nüüd jätkas Leemet teekonda kodu poole, kui ühtäkki kutsus teda ussisõnadega Meeme, kes
«Parem oleks, kui sa kohe põeneksid,» üles sepp murelikult. «Ma tunnen Viljandi komtuuri. Sind saab kangesti pü utama, ja nä ning kuju jägi ei ole sind raske leida.» «Mine silmapilguks õe!» käkis munk pilklikult naeratades. Sepp tegi, kuidas kätud, ja kui ta siis jäle sepapatta vaatas, seisis halli habemega kü urus vanamees kerjaja riides tema ees, kepp käs ja kott seljas. Sepp hü udis tagasi põgates. «Ae, vanataat, kust sina siia sisse pä asesid?» «Halastage, ristiinimesed, vaese peale,» palus sant häalise, läbunud hä alega. «Kuhu munk kadus?» «Ei mina, vaene, ole kedagi nänud,» käises vanamees ja hakkas nii kangesti köima ning läastama, et hale oli teda näa. «Siin ma olen!» hü udis munga hä al pimedast kolikambrist. Sepp tõtas sinna; aga ehk kül uks päani lahti seisis, ei olnud kambris siiski inimese hinge naha. «Munk, ae, munk, kus sa oled?» «Siin!» kostis munga hä al otse sepa nina all. 162 «Kus?» «Maa põjas
annaabi.ee 
