*Mõni inimene hakkab stressi olukorras tihedalt haigutama. JALAD: *Kui 2 inimest räägivad ja ühe jalg vestluse ajal eemale pöördub, on see märk, et inimene peab lahkuma ning just selles suunas. *Põlvedest haaramine ja keharaskuse nihutamine ette jalgadele on kavatsust väljendav liigutus, mis annab märku isiku soovist tõusta ja lahkuda. *Kui inimene seisab pidevalt jalad harki tähendab see inimene on territoriaalse iseloomuga. *Tavaliselt ristame jalad kui tunneme end mugavalt. *Kui vestluse käigus hakkab istudes inimese jalg liikuma kiiresti üles ja alla, tähendab see, et ta tunneb end ebamugavalt. *Põimitud jalad on samuti märk ebakindlusest. *Keset vestlust ristatud käed, näitavad ebakindlust. KEHA: *Laiutamine on territoriaalse iseloomuga sõnum. *Kui inimene seisab käed selja taha tähendab see "ära tule lähemale" *Kui käed on puusas ja pöidlad eespool on see pigem küsitlev ja vastuseid nõudev asend. KÄED:
Uuritava populatsiooni suurus ja juhuvalim Tunnuse jaotumise tüüp (näit. normaalne) Tavaliste keskmiste suuruste statistiline analüüs (standard hälve) Korrelatsiooni koefitsiendid/egressioon Erinevad statistilised meetrodid statistilise tõenäosuse hindamiseks Kvantitatiivsete tunnuste lookused (Quantitative trait loci ehk QTLs): QTL see tähendab genoomi segmenti, mis koprreleerub kvantitatiivse tunnuse ja selle varieerumisega 1. Esmalt ristame inbriidseid liine erinevate fenotüüpidega isenditega ehk homosügoote erinevate alleelidega mitmik lookustes ja sellega luuakse erinevaid heterosügoote 2. Ristate seejärel F1 põlvkondasid või vanemliine, et suurendada fenotüübilist varieerumist ja nende lahknemist 3. Analüüsime F2 genoomsete markeritega (mikrosatelliidid, SNP), mis siis peaks korreleeruma fenotüüpilise tunnusega 4. Selle tulemusena saame luua aheldatuse kaardi. 5
lapsed nende järel reas. 4. Hopp ja kiigub ühe oska peal, Hopp ja kiigub teise oksa peal, Hopp hopp ja hops sa saaaa Ongi ladvas võidumees. LISA3 SIILIMÄNG KUULA, KUIDAS LÕÕTSUTAB (käed kõrvade juures, kuulatame) TUUL, TUUL, TUUL (puhuda tuule moodi) OKSKESI ÕÕTSUTAB:PUUL, PUUL, PUUL (sõrmed harali, õõtsutades käsi) VIHMAPIISKU RABISTABSEAL JA SIIN (koputada sõrmedega laual lähemale ja kaugemale) SOOJAS PESAS NAHISTAB (teeme kätega pesemisliigutusi) VÄIKE SIIL (ristame sõrmed püsti, mis on nagu siilil okkad.) LISA4 SIILIPOISS Liigun metsas, põllul, aias, olen usse sööma maias. Vahel koduõue astun, tassilt piima maitsen, ennast iga hirmu vastu okastega kaitsen. LISA5 KONN JA SEEN 1.Sajab vihma ladinal.(Näpud siplevad vastu põrandat) Keegi istub seene all. (Käed pea kohal nagu seenekübar) Arva, arva, kes see on? - sääl ju pisikene konn. 2.Tuul viib pilved taevast ära, (suuga teed tuule häält) kallab hiilgust, sära.
· Ainevahetuslik · Platsentaarbarjäär · Loote varustamine antikehadega · Toodab hormoone PÄRILIKKUS · Dominantne- avaldub igaljuhul(A) AA (pruun silmavärv) homosügootne · Retsessiivne- avaldub ainult siis , kui dominantne puudub(a) aa või siis Aa(sinine silmavärv) heterosügootne · Genotüüp- geenide kogum · Fenotüüp- tunnused, mis avalduvad · Intermediaarsus-avaldub kahe tunnuse vahepealne tunnus(ehk siis kui ristame punase maasika ja valge maasika siis saame roosa maasika) · Kodominatsus-mõlemad on dominantsed(ehk valged hiired ja mustad hiired siis saame valgemustakirjud hiired) · P-vanemad, F1- esimene põlvkond F2teine põlvkond Musta hiirt riststakse valgete hiirtega, värvus pärandub kodomiantselt. Milliseid hiiri on oodata teises põlvkonnas, kui esimese põlvkonna hiiri ristatakse valgete hiirtega. Halli karvalist rott ristati must karvalisega
Käelisus Paremakäelisus Vasakukäelisus Paariliste tunnuste puhul võib esineda kimäärsusnähe - selle põhjuseks on ühe tunnuse mitteavaldumine samas süsteemis - põselohk ühes põses. Mendeli III seadus 1. Värvusgeen A - kollane, a - roheline 2. Seemnepinna kuju geen B - sile, b - krobeline P: AABB (kollased siledad) x aabb (rohelised krobelised) Sugurakud (kõik alleelid ühes korduses) : AB x ab F1: AaBb (kollased siledad) See tõestab Mendeli I seadust Ristame heterosügoote P: AaBb x AaBb Sugurakud: kõik alleelid ühes korduses, kõik kombinatsioonid AB, Ab, aB, ab Sugu/sugu AB Ab aB ab AB AABB (k.s) AABb (k.s) AaBB (k.s) AaBb (k.s) Ab AABb (k.s) AAbb (k.k) AaBb (k.s) Aabb (k.k) aB AaBB (k.s) AaBb (k.s) aaBB (r.s) aaBb (r.s) ab AaBb (k.s) Aabb (k
kromatiidi vahel, on tulemuseks tetratüüpi askus, kui aga vahetus toimub nelja kromatiidi vahel, on askuses kahte tüüpi rekombinante (nonparental ditype). Viimast tüüpi askuseid moodustub võrreldes teistega oluliselt vähem, mis kinnitab omakorda, et vaatlusalused geenid on aheldunud. Pärast seda, kui me oleme määranud aheldumise, on võimalik arvutada geenidevaheline geneetiline distants. Teeme seda konkreetse näite alusel. Ristame kahte pärmitüve, millest üks on mutantne (py vajab kasvuks püridoksiini; th vajab kasvuks tiamiini) ning teine metsiktüüpi (PY TH). Diploidsed rakud jagunevad meioosi teel ning moodustuvad askused. 100 erineva askuse analüüsil selgus, et uuritavad geenid on aheldunud, sest võrreldes tetratüüpsete (kokku 44) ja vanemtüüpi ditüüpi askustega (52) oli mittevanemtüüpi (nonparental) ditüüpi askuseid oluliselt vähem (4). Selleks, et arvutada geenidevahelist
kromatiidi vahel, on tulemuseks tetratüüpi askus, kui aga vahetus toimub nelja kromatiidi vahel, on askuses kahte tüüpi rekombinante (nonparental ditype). Viimast tüüpi askuseid moodustub võrreldes teistega oluliselt vähem, mis kinnitab omakorda, et vaatlusalused geenid on aheldunud. Pärast seda, kui me oleme määranud aheldumise, on võimalik arvutada geenidevaheline geneetiline distants. Teeme seda konkreetse näite alusel. Ristame kahte pärmitüve, millest üks on mutantne (py vajab kasvuks püridoksiini; th vajab kasvuks tiamiini) ning teine metsiktüüpi (PY TH). Diploidsed rakud jagunevad meioosi teel ning moodustuvad askused. 100 erineva askuse analüüsil selgus, et uuritavad geenid on aheldunud, sest võrreldes tetratüüpsete (kokku 44) ja vanemtüüpi ditüüpi askustega (52) oli mittevanemtüüpi (nonparental) ditüüpi askuseid oluliselt vähem (4). Selleks, et arvutada geenidevahelist
D'Artagnan oli meestest kõige noorem, ta ei pidanud vastu: «Oh, ma ei suuda näha seda koledat vaatepilti, ma ei saa nõustuda, et see naine peab niiviisi surema!» Mileedi kuulis neid sõnu, temas ärkas uuesti lootusekiir. «D'Artagnan! D'Artagnan!» hüüdis ta. «Meenuta, et ma armastasin sind!» Noormees tõusis ja astus sammu tema poole. Kuid Athos tõusis, tõmbas välja mõõga, astus talle teele ette ja ütles: «Kui te astute veel ühe sammu, ristame oma mõõgad.» D'Artagnan langes põlvili ja hakkas palvetama. «Nüüd, timukas, tee oma töö,» ütles Athos. 661 «Meeleldi, Monseigneur,» vastas timukas, «sest nii tõesti kui ma olen hea katoliiklane, ma usun kindlalt, et teen õigesti, täites oma kohust selle naise juures.» «Hästi.» Athos astus sammu mileedi poole ja ütles: «Ma andestan teile kufja, mis te olete mulle teinud, ma andestan teile oma purustatud tuleviku, oma kadunud au, oma rüvetatud