mõnelegi mehele ja naisele kui härjale punane rätik, seejuures sisusse süüvimata. Esirinnas on siin Norra, kus juba 2003. aastal võeti vastu seadus, millega kehtestati börsil noteeritud ja rohkem kui 500 töötajaga ettevõtete juhatustes naiste esindatuse miinimummääraks 40%. Hispaanias, Prantsusmaal ja Hollandis on püstitatud eesmärgiks jõuda sellise tähiseni 2015. aastaks. Asja üle arutlevad Belgia, Itaalia, Saksamaa jmt. Aga Eesti? Meie räägime siin tõsimeeli naistest kui riskitegurist?! Öelda, et kvootidest ei ole abi, on võhiklikkus. Võtame Hispaania, kus 2008. aastal oli naisi ärijuhtide seas 6,6%, 2010. aastal aga juba 11%. Muidugi ei ole kvoodid n-ö ainuke päästerõngas, vaid soolise võrdõiguslikkuse edendamine (sh ettevõtluse kõrgematel tasanditel) sisaldab endas ka teisi meetmeid. Nimetagem siis need: paindlikud töötingimused, soolise võrdõiguslikkuse küsimuste oluliseks pidamine juhatuste ja nõukogude poolt ning sellega tegelemine (nt pidev
kasvuga, kuid kes otsib oma diagnoosile kindlat põhjust, võib selle leida ka emotsionaalsete probleemide seast. 6.1 Haigestumise risk ja ohumärgid Rääkides rinnavähi riskiteguritest, tuuakse sageli pikk nimekiri mitmesugustest faktoritest, mis rinnavähiohtu suurendavad, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist: olla naine (naissuguhormoonide mõju), perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga), vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega). Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki
tüdrukutest (3: 51). 6 2.TOIT JA TERVIS Mitte keegi pole sündinud teadmisega, kuidas teha elus tervislikke valikuid-süüa mitmekesiselt, tasakaalustatult ja vastavalt individuaalsetele vajadustele. See on oskus, mida peab õppima. (5: 4) Tänapäeva Euroopas on kuus seitsmest kõige olulisemast enneaegsest surma põhjustavast riskitegurist (kõrge vererõhk, vere kõrge kolesteroolitase, suur kehamassiindeks, puu- ja köögiviljade mittepiisav tarbimine, vähene füüsiline aktiivsus ning ülemäärane alkoholi tarbimine) seotud sellega, mida me sööme-joome ja kui palju me liigume (1: 9). Tänapäeval vajavad erilist tähelepanu sõnad ülekaalulisus ning rasvumine. Ülekaaluliste inimeste arv kasvab hirmuärataval kiirusel terves Euroopas ning ka Eesti ei ole siin erand. Erilist muret tekitab rasvunud laste arvu suurenemine
(Grün-Ots 2010:82) Kui esineb üks või mitu eelnimetatud teguritest, siis ei tähenda see kohe möödapääsmatult rinnavähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda. 12 Kõik eelnevad suurendavad rinnavähiohtu, samas aga neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. Seetõttu räägitakse kolmest tõsiseltvõetavast riskitegurist: olla naine (naissuguhormoonide mõju), perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga), vanus üle 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a. kasvades vanuse suurenemisega). Need on riskitegurid, mida me mingil moel ise mõjutada ei saa, küll aga saame neid silmas pidades pöörata suuremat tähelepanu oma kehale, tähele panna pisimaidki muutusi, teostada rindade
.. 2003, Suurorg 2006.) Lisaks „valge kitli”fenomenile on viimasel ajal leitud, et arsti kabinetis mõõtes on vererõhk normis, kuid ööpäevasel vererõhu monitooringul saadakse kõrgenenud väärtused. Dünaamilise vererõhu monitooringuga selgitatakse kas kõrgenenud vererõhk 43 on seotud lapse ealise-soolise iseärasusega, autonoomse närvisüsteemi tasakaalustumatusega või riskitegurist tuleneva organi kahjustusega. (Suurorg 2006.) Arteriaalse hüpertensiooni üheks vormiks võib olla isoleeritud süstoolne hüpertensioon, mil süstoolne vererõhk on kõrgem ealisest normist ja diastoolne rõhk on madalam ealisest normist (Eesti ... 2004, Ainla 2007). Sekundaarne hüpertensioon. Püsiva arteriaalse hüpertensiooni esinemine lapseeas on valdavalt sekundaarne. Mida nooremas lapseeas see tekib seda suurema tõenäosusega on tegemist sekundaarse hüpertensiooniga
annaabi.ee 
