ostmine. Finantsinvesteering on aga eelkõige teatud õiguste või kohustuste soetamie, näiteks aktsiad ja võlakirjad. Inimesi, kes paigutavad oma raha investeerimisobjektidesse nimetatakse investoriteks.(LHV s.v. investeerimine) Investeerimine on hea moodus oma raha kasvatada.Kuid sellega kaasneb ka palju riske, sellepärast paljud inimesed investoriteks ei hakkagi. Enne investeerimist tuleks tutvuda investeerimisriskidega ning hinnata ausalt oma riskitaluvust. Reeglina toovad riskantsemad investeeringud suuremat tulu. Samas seda suurem on ka risk, et investeering osutub kahjumlikuks.Seega peaks olema valmis oma vara kaotamisega. Keerukamate finantsinstrumentidega kauplemine ja nendega kaasnevate riskide võtmine eeldab väga häid teadmisi, kui tunned, et ei mõista päris täpselt, kuhu raha investeerid, tuleks jätta see parem tegemata.(Joonis oodatava tootluse ja riski vahekord Lisa 1.)
Just seetõttu annab hea hajutamine investoritele olulise eelise Iga investeering käitub isemoodi. Kui portfellis on piisavalt eri investeeringuid, on palju tõenäolisem, et alati on mingi investeering, mis näitab suhteliselt head tootlust. Samuti aitab hajutamine pikemas perspektiivis volatiilsust vähendada. (Investeerimise Teejuht, 2007: 184) Portfelli hajutamisel tasub silmas pidada kahte asja: isiklikku investeerimishorisonti ja riskitaluvust. Hajutamisel kehtib reegel: mida lühemaks ajaks investeerida, seda turvalisem peaks investeering olema. Põhjuseks turgude volatiilsus, mille risk pikemal perioodil oluliselt väheneb. Kindlasti tuleks portfelli hajutada eri varaklasside ja regioonide vahel, kuid kasu toob ka regulaarne paigutamine. (Saario 2007: 62 - 64) a) aktsiad - see varaklass on läbi aegade pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid olnud samas ka kõige riskantsem
aktsiatesse. Aktsiatesse on raha paigutada riskantsem kui võlakirjadesse, küll võib aga aktsiatelt saada pikaajaliselt suuremat tulu. Tuleviku pensionifond sobib Sulle siis, kui tahad saada suuremat pensioni ja oled valmis oma fondiosakute väärtuse lühiajaliseks mõõdukaks kõikumiseks. See fond sobib siis, kui Sul on pensionini aega rohkem kui seitse aastat nii jõuab aktsiatest saadav tulu korralikult koguneda. Fondi valides tuleks Teil arvestada oma riskitaluvust, vanust, fondi investeerimisstrateegiat ning tootlust. Sampo Pension 25 on kohustusliku kogumispensioni (II sammas) fond, mille eesmärgiks on inflatsiooni ületav kapitalikasv pikas perspektiivis. Fondi vara investeeritakse kuni 25% ulatuses aktsiatesse ja ülejäänud osa võlakirjadesse. Sampo Pension 50 on kohustusliku kogumispensioni fond, mille eesmärgiks on inflatsiooni ületav kapitalikasv pikas perspektiivis. Fondi vara investeeritakse kuni 50% ulatuses
investoritele olulise eelise. Iga investeering käitub isemoodi. Kui portfellis on piisavalt eri investeeringuid, on palju tõenäolisem, et alati on mingi investeering, mis näitab suhteliselt head tootlust. Samuti aitab hajutamine pikemas perspektiivis volatiilsust vähendada. 13 Portfelli hajutamisel tasub silmas pidada kahte asja: isiklikku investeerimishorisonti ja riskitaluvust. Hajutamisel kehtib reegel: mida lühemaks ajaks investeerida, seda turvalisem peaks investeering olema. Põhjuseks turgude volatiilsus, mille risk pikemal perioodil oluliselt väheneb. Kindlasti tuleks portfelli hajutada eri varaklasside ja regioonide vahel, kuid kasu toob ka regulaarne paigutamine. (Seppo Saario 2007; 62 - 64) 5.1 Portfelli hajutamine varaklasside vahel Kolm peamist varaklassi on: · aktsiad. See varaklass on läbi aegade pakkunud kõige suuremat tootlust, kuid
lähtuvalt koostab auditi plaanid. Auditi läbiviimisel tuleb keskenduda seatud eesmärkidele. Kõikidel etappidel tuleb hinnata vastavaid riske, tegeledes üksnes oluliste süsteemiosadega, mis on otseses seoses riskidega ning võivad mõjutada eesmärkide saavutamist. Tavaliselt ei ole riskide nullimine võimalik ja see ei pruugi olla ka vajalik. Oluline on saavutada riski selline tase, mis rahuldab ettevõtte riskitaluvust. Siseaudiitor peab andma juhtidele infot, millised riskid kaasnevad erinevate protsesside rakendamisel ja teostamisel. Oluline on viia juhtide olulised riskid ja esitama ka soovitused nende riskidega toimimiseks (alternatiivsed). PLAANID Auditi strateegiline plaan Siseauditi eest vastutava isiku ülesanne on auditi strateegilise plaani väljatöötamine. Plaanis kajastatakse: 1) Siseauditi üksuse ülesanne ja areng 2) Töö valdkonnad keskmises ja pikemas perspektiivis
annaabi.ee 
