sularaharinglus.Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord kahe aasta jooksul või siis, kui kriitilised tegevused, ohud või muud elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. KRIITILISUS = aeg teenuse katkemiseni x katkestuse ulatus Poolkvantitatiivne riskianalüüs · Eestis praeguse seisuga enim rakendatud · Riskianalüüsi tavapärasteks väljunditeks on: Riskitabelid ja riskimaatriksid Tagajärjepõhised ohualad Üleujutuse ja üleujutusohuga seotud risk · Üleujutus on veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust. (vähemalt 30 mm ühe tunni jooksul) Üleujutusriski haldamine (juhtimine) · Üleujutus on üks vähestest riskitüüpidest, mille kohta on olemas Euroopa Liidu direktiiv
Ruumiline planeerimine on tegevus, mille ülesandeks on leida kõiki osapooli võimalikult suurel määral rahuldavad lahendused tervikliku ja jätkusuutliku elukeskkonna loomiseks teatud maa-alal. Riske arvestav ruumiline planeerimine! 19. Poolkvantitatiivne ja kvantitatiivne riskianalüüs, sarnasused ja erinevused. Poolkvantitatiivne riskianalüüs on Eestis praeguse seisuga enim rakendatud. Riskianalüüsi tavapärasteks väljunditeks on: Riskitabelid ja riskimaatriks Tagajärjepõhised ohualad Märkus: Poolkvantitatiivne riskianalüüs on tavaliselt deterministlik, st õnnetusstsenaariumid määratletakse valikuliste tüüpstsenaariumite kohaldamise teel konkreetsete käitiste tingimustega. Pole kuigi täpne, kuid on hästi ühilduv hädaolukorra riskianalüüsi (HORA) metoodikaga Kvantitatiivne riskianalüüs on Eestis rakendatud üksikutel kordadel.
pealkirjastatakse «N piirkonna riskianalüüs»; (2) Riskianalüüsi dokumendi tiitellehele järgneb kooskõlastuste leht ja koostajate nimekiri. (3) Riskianalüüs koosneb järgmistest peatükkidest: 1) piirkonna iseloomustus; 2) piirkonda iseloomustavad kaardid ja skeemid; 3) õnnetuste statistika; 4) keskkonnamõjud; 5) olemasolevad riskianalüüside andmed; 6) õnnetuste riskianalüüs; 7) lisad (riskimaatriks, riskitabelid (lisa 4) ja riskikaart) ÕNNETUSE TOIMUMISE TÕENÄOSUSE HINDAMISE TABEL Tõenäosus Sagedus Mittetõenäoline (1) Vähem kui kord 25 aasta jooksul Vähe tõenäoline (2) Vähemalt kord 25 aasta jooksul Tõenäoline (3) Vähemalt kord 5 aasta jooksul Väga tõenäoline (4) Vähemalt kord aastas Sage (5) Vähemalt kord kuus
vormistamise ja riigisaladuste tagamise nõuete järgi paberkandjal ning pealkirjastatakse «N piirkonna riskianalüüs»; (2) Riskianalüüsi dokumendi tiitellehele järgneb kooskõlastuste leht ja koostajate nimekiri. (3) Riskianalüüs koosneb järgmistest peatükkidest: 1) piirkonna iseloomustus; 2) piirkonda iseloomustavad kaardid ja skeemid; 3) õnnetuste statistika; 4) keskkonnamõjud; 5) olemasolevad riskianalüüside andmed; 6) õnnetuste riskianalüüs; 7) lisad (riskimaatriks, riskitabelid (lisa 4) ja riskikaart). (4) Riskianalüüsi võib vajadusel täiendada eripeatükkidega. (5) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (6) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (7) Riskianalüüsi kokkuvõte koosneb riskianalüüsi lisadest.
pealkirjastatakse «N piirkonna - riskianalüüs»; (2) Riskianalüüsi dokumendi tiitellehele järgneb kooskõlastuste leht ja koostajate nimekiri. (3) Riskianalüüs koosneb järgmistest peatükkidest: 1) piirkonna iseloomustus; 2) piirkonda iseloomustavad kaardid ja skeemid; 3) õnnetuste statistika; 4) keskkonnamõjud; 5) olemasolevad riskianalüüside andmed; 6) õnnetuste riskianalüüs; 7) lisad (riskimaatriks, riskitabelid (lisa 4) ja riskikaart). (4) Riskianalüüsi võib vajadusel täiendada eripeatükkidega. (5) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (6) [Kehtetu - RTL 2002, 78, 1203 - jõust 20.07.2002] (7) Riskianalüüsi kokkuvõte koosneb riskianalüüsi lisadest. Siseministri 26. juuni 2001. a määruse nr 78
annaabi.ee 
