Ø Subjektiivne vaesus igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab või mitte. Ø Süvavaesus ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste eelkõige toidu ja eluasemevajaduse rahuldamist. Kuni 80% absoluutsest vaesuspiirist. Ø Toimetulekut ohustav vaesus tagab minimaalsete füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, kuid seab ohtu majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt osalemist ühiskonnaelus. Ø Vaesuse riskipiirkond on haavatav mistahes negatiivsest elusündmusest Sise ja välispoliitiline konflikt Ø Sise ja välispoliitilistest konfliktidest tekivad sõjad Ø Sõjad võtavad enda alla väga suure osa rahalisi resursse Ø Selle asemel et raha sõjaväe alla panna võiks hoopis sellega vaesemaid riike aidata Ø Afganistani sõda algas 7. oktoobril 2001, mis kestav siiani Toidu halb majandamine Ø
Subjektiivne vaesus igaüks hindab ise oma rahakoti paksust: kas eluks piisab või mitte. Otsene ehk süvavaesus ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste eelkõige toidu- ja eluasemevajaduse rahuldamist. Kuni 80% absoluutsest vaesuspiirist. Toimetulekut ohustav vaesus tagab minimaalsete füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, kuid seab ohtu majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt osalemist ühiskonnaelus. Vaesuse riskipiirkond on haavatav mistahes negatiivsest elusündmusest . TOITLUSKRIIS EESTIS Nagu eelpool mainitud on alatoitumuse teema taas esile kerkinud ka arenenud maades. Kuid Eesti riik eitab nälja olemasolu . Kui järgida klassikalist nälja definitsiooni, siis ÜRO metoodika andmetel meil tõesti nälga pole. See tähendab, et ühe elaniku kohta on Eesti poelettidel toitu vähemalt 2400 kilokalorit inimese kohta päevas.Nälja tähendus on aga läänes muutumas. Üha rohkem
piisab või mitte. · Otsene ehk süvavaesus ressursside tase, mis ohustab põhivajaduste eelkõige toidu- ja eluasemevajaduse rahuldamist. Kuni 80% absoluutsest vaesuspiirist. · Toimetulekut ohustav vaesus tagab minimaalsete füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, kuid seab ohtu majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt osalemist ühiskonnaelus. · Vaesuse riskipiirkond on haavatav mistahes negatiivsest elusündmusest . Toiduainete tarbimise tase varieerub ka riigi siseselt sotsiaalsete kihtide ja isegi perekonna piires. Näiteks ületavad Indoneesias 10% rikkaima elanikkonna kulutused lihale riigi 10% vaesema elanikkonna omad 118-kordselt. Kuid alati ei saa toiduga varustatust sõltuvusse viia inimeste sissetulekute suurusest, kuna maainimesed toituvad enamasti linnainimesest viimastega võrdse sissetuleku juures paremini,
Toimetulekut ohustav vaesus materiaalsete ressursside tase, mis küll tagab minimaaltasemel füsioloogiliste vajaduste rahuldamise, kuid seab ohtu subjekti normaalse (iseseisva) majandusliku toimetuleku ning pärsib oluliselt sotsiaalse ja majandusliku osalemise võimalusi ühiskonnas. Toimetulekut ohustava vaesuse kategooriasse kuuluvad subjektid, kelle sissetulek jääb vahemikku 80 100% absoluutsest vaesuspiirist (1997.a 1001 1250 krooni). (Ibid.) Vaesuse riskipiirkond määratleb subjektid, kes ei ole vaesed, kuid kes on kõrges vaesusriskis ning haavatavad mistahes negatiivsete elusündmuste poolt. Vaesuse riskipiirkonna alumiseks piiriks on absoluutne vaesuspiir ning ülemiseks piiriks sellest 20% kõrgem sissetulekute tase (1997.a 1251 -1500 krooni tarbimisüksuse kohta). (Ibid.) Viitatud allikad 1. Medar M. Sotsiaalteenused kellele, miks ja kuidas? Pärnu: 2002, TÜ Pärnu kolledz, 2. Paavel V. Koduta inimese hoolekanne Eestis. Tallinn: 2003. 3
· SUBJEKTIIVNE VAESUS igaüks hindab ise oma sissetulekut, kas see on elamiseks küllaldane või mitte. · OTSENE VAESUS sissetuleku tase, mille puhul on ohustatud põhivajadused (toidu ja eluasemevajadus) rahuldamine. · TOIMETULEKUT OHUSTAV VAESUS minimaalsete füsioloogiliste vajaduste rahuldamine on tagatud, kuid majanduslik toimetulek on ohus ning ühiskondlikust elust osavõtt oluliselt pärsitud. · VAESUSE RISKIPIIRKOND inimese toimetulekut mõjutab mistahes negatiivne elusündmus. See võib põhjustada ka asotsiaali seisundisse langemist. 17. Joonista Lorenzi kõver ja too selgitused Lorenzi kõvera abil on võimalik ,,mõõta" õiglust ühiskonnas. Reaalset tulude jaotust (nt. nõgus joon joonisel) kirjeldavat joont võrreldakse teoreetilise 100% õiglase ühiskonna tulude jaotusega (positiivse tõusuga st diagonaal joonisel) 100% ebaõiglases ühiskonnas
annaabi.ee 
