Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele;
Riskianalüüsi test 1.Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs- ühiskonnas esitlevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine 2. Millistele valdkondadele annab riskianalüüs vastuseid? Riskianalüüs annab vastuseid: · Tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalustele; · Füüsiliste objektide planeerimisele (eriti riskiobjektidele); · Keskkonnakaitsele; · Kodanikukaitsele; · Ohtlike ainete käsitlemisele ja transportimisele;
8) koostööks omavalitsustega, päästeteenistujatega planeerimisorganitega jne. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisevaade). APELL- kohalik teadlikkus ja valmisolek avariiolukordades. I astmes moodustada vastav grupp, kes viib objektil läbi riskianalüüsi. Kogutakse andmed (mitmesuguste kaardivarjendite, teede tööstuse ja kommunikatsiooniliinide kohta), seadusandlik osa: määratakse ära riskianalüüsi eesmärgid ja detailsuse aste. II aste: 1.) riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu (laod, keemiatehased, terminalid jne.) 2.) tehakse kindlaks tegevused, mis omavad ohtu (igas riskiobjekti osas); 3.)koostatakse ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri; 4.) määratakse õnnetuse või riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada (keemiliste ainete leke, radioaktiivsete ainete pihustumine, plahvatus jne.); 5.) määratakse ohustatute ring: inimesed, vara, keskkond jne.; 6.) hinnatakse
- koostööle omavalitsustega, päästeteenistustega, planeerimistäitevorganitega jne. 3. I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste - riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu - tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. - koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu - määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada - määratakse ohustatud objektid - tagajärgede hindamine - riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5) - riski suuruse hindamine keskkonnale (1-5) - riski suuruse hindamine varale (1-5)
Tallinn 2011 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Piirkonna iseloomustus............................................................................................................... 3 Ohtude arvestuse kaart................................................................................................................ 3 Riskiobjektide üldiseloomustus.................................................................................................. 4 Riskiobjekt: OÜ Astrovir (tankla)......................................................................................... 4 Riskiobjekt: AS Krooning Põltsamaa tankla........................................................................ 5 Riskiobjekt: Olerex AS Põltsamaa tankla............................................................................ 6
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Võis olla. Riskianalüüs annab vastuseid: · tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalused · füüsiliste objektide planeerimisele · keskkonnakaitsele · kodanikukaitsele · ohtlike ainete käsitlemisele ja transpordile · info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele
ohustada. Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. Riskianalüüs annab vastuseid: tulevikuühiskonna riskivabamaks muutmise võimalikkusele, füüsiliste objektide planeerimisele(eriti riskiobjektide), keskkonnakaitsele, kodanikukaitsele, ohtlike ainete käitlemisele ja transportimisele, info- ja hoiatussüsteemide paigaldamisele, avariiolukordades tegutsemisplaanide koostamisele, koostööle omavalitsusega, päästeteenistustega, planeerimis täitevorganitega jne. APELLI I aste: organisatsiooniline töö objektil, vallas, linnas, kus moodustatakse vastav grupp, kes viib läbi riskianalüüsi, kogub vajalikud lähteandmed, seadusliku osa ja muu kirjanduse, määrab analüüsi eesmärgi
III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 4) Koostamise etapid I APELLi aste Organisatsiooniline töö. Grupp kogub lähteandmeid (hoone iseärasused, EPN Eesti projekteerimiste normid, SniP on nõrgemate normidega), vajalik seadusandlik osa ja muu kirjandus. Määrab ära analüüsi eesmärgid, detailsuse aste, riskisuuruse hindamise kriteeriumid jne. II APELLi aste 1. riskiobjektide kindlaksmääramine, mis kätkevad endas ohtu 2. tuvastatakse ohtu omavad tegevused, mis toimuvad riskiobjekti igas osas. 3. koostatakse ainete nimistu, mis loovad ohu 4. määratakse õnnetuse/riski tüübid, mida iga oht võib põhjustada 5. määratakse ohustatud objektid 6. tagajärgede hindamine 7. riski suuruse hindamine inimese elule ja tervisele (1-5) 8. riski suuruse hindamine keskkonnale (1-5) 9. riski suuruse hindamine varale (1-5) 10
tegutsemisplaanid 8)koostöö omavalitsuste, päästeteenistusega APELLi I aste: organisatsiooniline töö objektil, lähteandmete kogumine, seaduslik osa, analüüsi eesmärk II aste: määratakse kindlaks riskiobjektid, ohtlikud tegevused, ÜRO klasside alusel ohtlike ainete nimekiri, õnnetuse/riski tüübid, ohustatute ring, tagajärgede hinnang, risk inimese tervisele, elule, varale, keskkonnale, riski arenemise kiirus, riski tõenäosus, riskiobjektide prioriteet, ressursid toimetulekuks, riskimaatriks III aste: koostatakse riskifaktori arvestuskaart, tegevusplaanid, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine, väljaõpe ja varustus, abi planeerimine Riski suuruse hindamise valem: R(riski suurus)=[E(kannatanute arv)+V(tagajärjed varale) +K(keskkond)]/T(õnnetuse tõuenäosus) Eesti riikliku kriisiplaneerimisplaani koostab Siseministeerium Tasandid: 1)EV valitsus, EV kriisikomisjon 2)siseministeerium 3)maakonnad 4)vald/linn
Ohustatud objekt inimesed, keskkonna objektid või vara, mis läheduses asuva riskiobjekti tõttu õnnetuse korral ohus. Rike süsteemi kõrvalekandumine määratud tööreziimis. Risk võimalik oht, toimimine hea õnne peale Risk (riskianalüüsis) tähendab siin tõenäosust, et õnnetus juhtub teatud aja vältel koos tagajärgedega, mis tabavad inimesi, vara, keskkonda. Riskantne ohtlik, hädaohuga seotud Riskianalüüs so ühiskonnas erinevate riskiobjektide ja ohtude süstemaatiline kindlaksmääramine ja hindamine lähtudes tõenäosusest ja võimalikest tagajärgedest. Riskide haldamine tähendab abinõusid, millega mõjutatakse võimalikke kahjulikke sündmusi ja neutraliseeritakse kahjulikke tagajärgi. Riske, mille ebasoovitavad tagajärjed arvatakse olevat kontrolli all, peetakse õigustatuks. Riskiobjekt objekt, mis sisaldab mingit ohtu. Iga riskiobjekt võib endas kätkeda mitmesuguseid ohte.
hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisele, maakonnaplaneeringute koostamisele, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisele, ehitiste ja rajatiste projekteerimisele, kodanikukaitsele, keskkonnakaitsele, ohtlike ainete käitlemisele. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisuülevaade). Moodustatakse vastav grupp; riskiobjektide kindlaksmääramine, ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine. 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+v+k)t o R riskisuurus, o E kannatanute arv, o v tagajärjed varale, o k keskkond, o t õnnetuse tõenäosus. 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? 1) siseministeerium, 2) majandus- ja kommunikatsiooniministeerium,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TÖÖKESKKONNA JA OHUTUSE ÕPPETOOL KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13
m3, tööstus 4,1 milj. m3 . Narva linna gaasitorustikku on rajatud aastast 1963. Praegu on gaasitorustiku pikkus 84,7 km, sellest metalltorustikku 81,2 km ja plastiktorustikku 60,8 km, kesksurve gaasitorustikku 23,9 km. Gaasijaotusjaamu on 18 tk. Narva linna varustab soojusenergiaga Balti SEJ. Kütusena kasutab põlevkivi, põlevkiviõli jarasket kütteõli. Kalevi linnaosa asub kesklinnas ja piiratud Rakvere ja A. Puskini tänava, Kangelaste prospekti ja Tallinna maanteega. Kalevi linnaosa riskiobjektide loetelu. Autotee, mitmekorruselided majad, ehitusmaterjalide kauplus, puud. Objekt Tegevu Oht Riski tüüp Ohustatud Tagajärjed Raskus T P Kommentaarid s (kogus) objekt E K V K
· serveriruum - sisaldab andmeid, tarkvara, riistvara ja sidetehnoloogiaseadmeid, mida võivad ohustada vargused, ründed, tuli, voolukatkestus jne. Riskianalüüsiga hõlmatavate objektide loetelu koostades võiks neid objekte hinnata ka kohapeal, et saaks nende seisukorrast võimalikult täpse ülevaate. Kohapeal olles on võimalik paremini tuvastada objektil olevate seadmestike või objekti osade olukorda, et neid siis riskianalüüsis hinnata. Dokumendi- ja arhiivihaldust mõjutavate riskiobjektide kohta tuleks teha analüüs. Riskianalüüsi tegemisel aitavad kaasa järgmised küsimused: · Millist riskiobjekti analüüsitakse? · Milline tegevus toimub sellel objektil? · Millised ohud on selle tegevusega seotud? · Milliseid riskitüüpe võivad need ohud põhjustada, ka muude ohtudega kombineeritult? · Kus on ohustatud objektid ning kui kergesti on nad kahjustatavad? · Kui tõsiselt võidakse kahjustada inimesi objektil ja väljaspool seda?
annaabi.ee 
