Balti erikord: oli balti e. läänemere äärsetes riikides eestimaal, liivimaal, kurammal. Saksa õigusruumi mõjul välja kujunenud ning toiminud riigi valitsemine ning õigussüsteem.Eriõigused kinnitati Peeter I poolt 1710 Liivimaa, 1712 Eestimaa rüütelkonna suhtes. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus. Asjaajamiskeeleks Saksakeel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai keisri poolt määratud kuberner või kindralkuberner, kelle asetäitjaks olid kohaliku aadliku omavalitsusest asekuberner.Kehtis põhijoontes kuni 19.saj lõpu venestamise reformideni. Vaheajaks oli 1783-1796 kehtestatud asehalduskord, mil Baltimaade õiguslikku korraldust taheti lähendada muu Venemaa korraldusele. Asehalduskorra aeg ja sellega kaasnenud seisuslike omavalitsusõiguste järsk piiramine kehtis küll vaid 13a ja selle järel varasem valitsuskord põhijoontes taast...
Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud. Teotöökohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus, samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks Mats Erdell) said isegi mõisarentnikud. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine Liivimaa kubermangus. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses. Hariduselu Eestis 19.sajandil 1802
tema poegadele,teokoormiste normeerimine s.o vastavusse viimine talu majandusliku kandevõimega,talurahva vabastamine pärisorjusest:Napoleon oli vallutatud aladel talurahva pärisorjusest vabastanud,seisuslikud eesõigused kaotanud ning asund kodanlike reformide teostamisele.Teorendi asemel tuli sisse raharent,mõisapõldudel hakati kasutama palgatöölisi,talurahvas vabanes mõisnike järelvalve alt,talude päriseksostmine,põhjused,mis tulenesid mõisnikust-mõisnike tarbimisvajaduste suurenemine,senine mõisamajandus ei võimaldanud sissetulekute olulist tõusu,-keskvõimust-aleksander 1. Soovis talupoegade olukorda kergendades oma mainet eurooplaste silmis parandada,baltikum oli euroopale avatum, kui vene sisealad,ühiskondlikust survest-pärisorjus ei sobinud kokku 18.saj lõpul levinud valgustusideedega,olukorda
pearahamaks(70kopikat igalt meeshingelt) ja nekrutiandmine(meestepüüdmine, millest olid priid taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Liivimaal võisid al 1819 kindla rahasumma eest eluks ajaks väeteenistusest vabaks osta). Igal aastal vajasid täitmist mitmesugused kogukondlikud koormised: teede korrashoid, magasiaida ja kooli ehitamine. Talurahva koormiste hulka kuulusid ka kirikumaksud, mis tagasid kgu kirikuorganisatsiooni ülalpidamise. TALUDE PÄRISEKSOSTMINE 1849 kehtestati talude päriseksostmise kord ja tingimused. Otsustusõigus, kas talusid üldse müüa, kellele ja mis hinnaga, kuulus maa omanikule-mõisnikule. Talu võidi müüa ka mujalt tulnud talupojale. Ulatuslikum päriseks ostmine algas 1850 ndatel. Raha talude väljaostmiseks saadi linakasvatusest. Vastupidiselt viljale püsis lina hind püsivalt kõrge. Paljudest taludes oli lina all nii palju põldu, et oma tareks vilja ei jätkunud ja tuli osta mõisast
Ärkamisaeg 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisid olulist rolli rahvakooliõpetajad ja erinevad seltsid.
maad.See tõi kaasa suuri rahutusi,kuid öeldut ei juhtunud,tuli hoopis kartul *Usuvahetusliikumine - Talupojad uskusid,et kui nad lähevad õigeusku saavad nad vaba maad. Üle 60 000 inimese vahetas usku. Kui saadi teada,et maad ei saa taheti luteri usku tagasi minna,kuid ei saanud 6)Uuendused Eesti ühiskonnas 19sajandi keskel *Uued talurahvaseadused - Majanduslikde raskuste pärast vaatati talurahva seadused üle.Otsustati teorendi asemele raharent,palgatööliste ksutamine,talude päriseksostmine.Uus Liivimaa talurahvaseadus tegi ümber kogu sennise mõisa-&talumaj,enamustele see meeldis.Mõisas tulis teoorjade asemele palgatöölised-mõisamoonakad.Eestis võeti kasutusele 1856a talurahvas vabanes mõisnike alt ning võisid asuda oma tahte teostamisele *Talude päriseksostmine: Lõuna - Eestis sai alguse see.Hinna&kellele müüa otsustas mõisinik.Raha talu väljaostmiseks saadi linakasvatusest.15-20a hiljem levis see P-E.Seal saadi raha kartulikasvatusest
annaabi.ee 
