Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
Rahvuslik liikumine on rahvuslikult mõtestatud tegevus , mis taotleb rahvuslikkuse kehtestamist Rahvusliku liikumise eeldused rahvusvaheliselt olid Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine Euroopas, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvuste poliitiline ühendamine. Eeldused eesti tasandil : pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvuslikkuse teadvustamine, rahva haridustaseme kasv, kommunikatsiooni arenemine. Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid olid: emakeelne haridus ning üleüldiselt riigikeel, silmaringi laiendamine, Rahvuslikul liikumisel oli kolm suunda: Saksameelne suund – J.V. Jannsen, eestimeelne suund – J. Hurt, venemeelne suund – C.R. Jakobson Jannsen pani püsiva aluse eestikeelsele ajakirjandusele, 1857 andis välja
Isikliku vabaduse saamisega kaasnes nn priinimede e perekonnanimede panek. Millised uued kohustused tekkisid talupoegadel riigi ja mõisa ees? Kehtestati riiklikud maksud, mis said alguse pearahast. Mõisakoormised. Kogukondlikud koormised- teede korrashoid, koolide ehitamine Kirikumaksed Nekrutiandmise kohustus-sõjavägi (paljud mehed otsustasid saada õpetajaks/koolmeistriks, et ei peaks sõjaväkke minema) Milles seisnes: usuvahetusliikumine, talude päriseks ostmine? Üritati muuta eestlaste meelsust, taheti, et nad astuks vene õigeusku. Ei saavutatud, kuna ainult 1/5 rahvastikust astus. Talupojad said osta seni mõisnikele kuulunud maad, kuid see sõltus tugevalt mõisniku tahtest. Mida tähendab: estofiil, selle seos mõistega Õpetatud Eesti Selts? Estofiil on eesti keelt ja kultuuri armastav inimene. ÕES-i eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast.
Vallakogukond moodustus teatud hulgast talurahvast, kellel olid kollektiivsed ülesanded. Valla ülesanne oli vastutada magasivilja varumise eest ja vaeste hoolekanne. Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine ning otsuste kinnitamine, sammuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Ka säilitas mõisnik valla üle politseivõimu. 1849/1856 talurahvaseadused: vabastati talupojad tööst mõisapõllul, seati sisse raharent, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta, mõisates hakkasid tööle palgatöölised e moonakad. Talude päriseks ostmine sai ulatuslikumalt alguse 1850ndatel eriti Lõuna-Eestis. Talupoeg sai raha, kas töötades mõisa põllul, kasvatades kartulit ja tootes viina, mis oli väga tulus äri venelastega, rikkuse allikaks oli ka lina kasvatus. 1863 passiseadus: talupojad said võimaluse reisida ja liikuda ühest kohast teise, passi said vähemalt 21-aastased talupojad, kellel olid seaduslikud kohustused täidetud
Ajalugu 1.Kultuurilised eeldused-ühtsus kirjakeel, levisid eesti keelsed raamatud, asutati ajalehti, eneseteadvust tugevdavad suurüritused, rahvuslik haritlaskond Majanduslikud- päriseks ostmisega muutus talupoeg oma maa peremeheks, tööstusareng Eesti üks arenenumaid riike Venemaal, laiened tööstus ja põllumajandus, toodete saatmine vene turule, hakkas linnade eestistumine Poliitlised-1905 rev. Äratas rahva poliitisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia, hakati looma erakondi esile kerkisid eestlastest poliitikud, tõusis eestlaste osatähtsus maa-ja linnavalitsuses, arenes koooperatiivliikumine mis andis ühistegevuse ja dem. kogemusi
annaabi.ee 
