6.1 Steriliseerimine · Kuna karboolhappega haava puhastamine oli liiga tugevatoimeline, hakati mõne aja pärast haavasidemeid steriliseerima kuuma auruga, haavu jooditinktuuriga. · Tartu ülikooli kirurgiaprofessor Werner Zoege von Manteuffel võttis koos kolleegidega opereerimisel kasutusele steriliseeritud kummikindad. · 1900. tarvitusele tuli kirurgi näomask, mis kaitses haava arsti suus ja hingetorus 6.2 Pastöriseerimine · Saanud keemiaprofessroiks Lille'i ülikoolis(Prantsusmaal) hakkas Louis Pasteur uurima käärimist. · Huviorbiidis oli probleem, miks maailmakuulsad Prantsuse veinid hakkasid roiskuma. Selle küsimusega pöördus Pasteuri poole isiklikult koguni keiser Napoleon III. · Pasteur uuris veinitilku mikroskoobis ja nägi peale pärmseente veel teisi mikroorganisme. Ta oli veendunud, et need põhjustavadki veinihaigusi.
Lisaainete kasutamise vajadus peab olema põhjendatud. See tähendab, et lisaained on lubatud vaid juhul, kui toidu omaduste parandamist või toiteväärtuse säilitamist ei ole võimalik saavutada muude tehnoloogiliste võtetega. Näiteks:toiduvärvid (E 100E 199); säilitusained (E 200E 299); antioksüdandid (E 300E 399); emulgaatorid, stabilisaatorid (E 400499). Mis on pastöriseerimine ? Pastöriseerimine on toiduainete kuumtöötlemine, enamasti keemistäpist madalamatel temperatuuridel. Pastöriseerimine on protsess, mida kasutatakse eesmärgiga minimeerida patogeensetest mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele; see on kuumtöötlemine, mis põhjustab minimaalseid keemilisi, füüsikalisi ja organoleptilisi muudatusi toiduaines. Mis on steriliseerimine ? Steriliseerimine on toiduainete, toidunõude, töövahendite mida kasutatakse köögis ja
kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme. Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist. Hiljem lisandus toiduainete säilitamine suhkruga, marineerimine erinevate hapetega, pastöriseerimine ning konservimine kõrgel rõhul ja temperatuuril (kuni 120°C). Viimasel juhul on tegu steriliseerimisega. Steriliseerimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. steriliseeritud toiduained ei rikne enamasti isegi pikaajalisel säilitamisel, näiteks liha- ja kalakonservid. Steriliseeritakse ka meditsiinivahendeid (näiteks sidemeid, süstlaid, süstelahuseid jne). Pastöriseerimisel
ning lõi maailma esimese vaktsiini marutõve vastu. Peale selle lõi ta ka vaktsiinid kanakoolera (pastörelloos) ja siberi katku vastu.( Wikipedia) Suure vaatajaskonna ees demonstreeris ta, kuidas peatada piima- ja veinihaigusi, seda protsessi nimetatakse pastöriseerimiseks. . Ta leidis, et kui toorpiima kuumtöödelda, siis piimas leiduvad haigustekitajad hävitatakse, ja piima tarbimine ei kujuta enam ohtu inimese tervisele. Pastöriseerimine on kuumtöötlemine kuni temperatuurini 100 °C. Piima pastöriseerimise algusaastaks loetakse aastat 1882.( Piima termiline tootlus) 1861. aastal tõestas prantsuse teadlane Louis Pasteur, et toidus elavad tõepoolest väiksed mikroorganismid, kes põhjustavad toidu riknemist, kuna nad toituvad ja paljunevad seal. Louis Pasteur korraldas väga kavala katse: ta asetas kolbi kuumutatud lihapuljongi, milles mikroorganismid väga meelsasti kasvasid. Kolvi kael oli aga kurekaela kujuline
vajavad elutegevuseks hapnikku. Pärmseened paljunevad pungumise teel Viirused: On parasiidid (vajavad peremeesorganismi), püsivad orga- nismis pikka aega, ilma et põhjustaksid haigusi VÄLISKESKKONNA TOIME MIKROORGANISMIDELE TEMPERATUUR- igal mikro- organismi liigil on kindel temperatuuri vahemik, kus paljunemine on võimalik. Tähtsad 3 punkti: · Optimaalne temperatuur · Minimaalne temperatuur · Maksimaalne temperatuur Pastöriseerimine- lühiajaline kuumtöötlemine suhteliselt madalal temperatuuril, näiteks piima pastöriseerimine 72º c juures 15 sekundi jooksul. Surmatakse patogeensed mikroorganismid ja osa roisubakteritest. Toksiine ja bakterite eoseid ei hävitata. Vajalik on kiire jahutamine ja säilitamine külmas. Steriliseerimine- Temperatuur on üle 100º, enamikel juhtudel viiakse läbi aurukeskkonnas rõhu all. Steriliseerimine surmab patogeensed ja kõik elujõulised
Bakterid L. Pasteur tõestas 19. sajandil bakterite olemasolu käärimisprotsessi käivitajatena. Alustas aktiivse vaktsineerimisega. Pastöriseerimise protsess on tema järgi nime saanud. Pasteur töötas veini-, õlle- ja juustutööstuses. 1878. aastal jõudis ta haiguste juurde. Jõudis tõeni, et haigus see on elusorganismidest põhjustatud. Nüüd kui usuti, et haiguste puhul on tegemist elus-organismidega, oli vaja need ainult ära tunda ning vaktsiinid, ravimid neile välja mõelda. Juhus tõi ta vaktsineerimise juurde nakatades kanu vana tõvega, need ei nakatunud, kuid said immuunsuse. Marutaudi võitmine teeb Pasteurist pühaku. 1888. aastal loodi Pasteuri instituut ja kuus aastat hiljem maetakse Pasteur tema enda loodud meditsiinipühamusse. R. Koch avastas vaktsiini Siberi katkule, tuberkuloosile ja koolerale. Bakterid on prokarüoodid ehk eeltuumsed. Bakteritel puudub tuum ja teised membraaniga ümbritsetud organellid. vibureid võib olla k...
1.Rakendusbioloogia 1.1 Biotehnoloogia Rakendusbioloogia seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatud praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Otsivad avastatud loodusseaduste kasutamisvõimalusi. Biotehnoloogia rakendusbioloogia valdkond, kus kasutatakse organisme, et toota inimesele vajalikke aineid. Põhilised biotehn.-s kasutatavad organismid on bakterid ja seened. Hübriidteadus nagu biomeditsiin. Hübriidjõud e. Heteroos. Antibiootikumid on ained, mida toodavad ja eritavad keskkonda paljud hallitusseened ja osa baktereid, et tõrjuda konkureerivaid mikroobe. Putukate hormoonisarnased ained on feromoonid. Plussid Miinused · säästab energiat · ajakulu vastavate org. Leidmiseks · vähem ja kahjutud jäätmed · tundlikkus keskkonna suhtes · odav tooraine Toiduainetööstuses: juust, kohupiim, jogurt jt ...
ja loputatakse taas, seekord dest veega. 6. Mikrobioloogias levinumad setriliseerimis- ehk steriilimisviisid Ultraviolettkiirgus, radioaktiivne kiirgus, ultraheli, infrapuna, leegis kuumutamine, kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT- kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine- levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel
annaabi.ee 
