Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude
õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp
kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. erineva kõrgusega helide signaali Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad eristamine? erineva sagedusega võnkeid ning muundavad saadud info närviimpulssideks 13. Mis on heli? Millist Heli on õhus leiduvate molekulide helivahemikku suudab inimkõrv süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv suudab eristada? (Hz) eristada helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse Detsibellides mõõdetakse heli tugevust. detsibellides? 15
Üleminukepiteel rakud kuupjad, välimises kihis ümarad. Venimisvõime o Kuseteedes Väldib uriini tagasiimendumist Mitmekihiline kuupepiteel kaks rakurida o Higinäärmete juhades Absorptsioon, sekretsioon Mitmekihiline silinderepiteel o Isaskusitis, suuremates näärmejuhades Sekretsioon, absorptsioon, kaitse Mitmerealine ripsepiteel ripsrakud, karikrakud, basaalrakud, vaherakud o Hingamisteedes peamiselt Lima eritamine, tolmu eemaldamine, imendumine 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Ühekihiline silinderepiteel peensooles Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas Mitmerealine ripsepiteel trahheas 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Karikrakk
või ripsmed. Nefroni distaaltuubulite epiteel, munasarja epiteel. 3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud (vaba pind kaetud ripsmetega), karikrakud (täidab limatilk), kiilrakud, basaalrakud. Trahhea ja bronhi epiteel. Mitmekihiline – koosneb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud on ühenduses basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2
kontaktis ka karvarakkudega. Endolümf paneb karvarakud liikuma ja see liikumine ongi see signaal, mis tranduktsiooni käigus kodeeritakse ajju. 12. Kuidas toimub sisekõrvas Sisekõrvas asub organ, mille nimi on tigu. erineva kõrgusega helide signaali Selles organis asuvad ripsrakud tunnetavad eristamine? erineva sagedusega võnkeid ning muundavad saadud info närviimpulssideks 13. Mis on heli? Millist Heli on õhus leiduvate molekulide helivahemikku suudab inimkõrv süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv suudab eristada? (Hz) eristada helivahemikku 20 - 20 000 Hz. 14.Mida mõõdetakse Detsibellides mõõdetakse heli tugevust. detsibellides? 15
Äärisraku tuum on piklik-ovaalse kujuga, raku apikaalset pinda katab mikrohattudest moodustuv ääris Karikrakkude apikaalne pind on täidetud limatilgaga, sellest allpool asuv tuum on nõgustunud kujuga Seedetraktis, emakas, munajuhas Mitmerealine ripseepiteel Epiteeli nimetus tuleneb tuumade paiknemisest, mis moodustavad mitu erineval kõrgusel paiknevat rida – kõik rakud ei ulatu epiteeli vabale pinnale, kuid kõik kinnituvad basaalmembraanile Ripsrakud – raku apikaalne pind on kaetud ripsmetega, nende rakkude tuumad moodustavad kõrgeima rakutuumade rea Karikrakud – raku apikaalne pind osa sisaldab limatilka, kolmnurksed tuumad paiknevad allpool ripsrakkude tuumadest Kiilrakud – paiknevad ripsrakkude vahel, keskel laiemad, otstses kitsamad rakud, ei ulatu epiteeli vabale pinnale Basaalrakud – madalad rakud, ümarad tuumad moodustavad alumise tuumade rea
23. Kuulmismeel. Õhuvõnkumisi vahendav aparaat keskkõrvas. Teo anatoomiline ehitus. Karvarakud teos. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks.Kuulmis informatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Väliskõrv, keskkõrv ja kuulmeluukeste süsteem. Sisekõrv ja selle struktuur. Esiku ja trummiastrik, teojuha. Corti elund, sisemised ja välised ripsrakud. Heli vastuvõtu mehhanism. Õhuvõngete muundamine kuulmisnärvi elektrilisteks signaalideks. Kuulisinformatsiooni vahendavad juhteteed ja selle informatsiooni töötlemisega tegelevad ajupiirkonnad. Auditoorsed kortikaalsed väljad. Wernickle kõnekeskus. Binauraalne kuulmine. Kuulmismeele uurimine. Kuulmismeeleelundiks on kõrv, millel eristatakse välis-, kesk- ja sisekõrva. Väliskõrv on helijuhtesüsteemiks, mille moodutavad kõrvalest ja välimine kuulmekäik. Need juhivad helilained
annaabi.ee 
