Ebajalgadeks ehk kulenditeks nim. mitmesuguse kujuga ajutisi väljasopistavaid tsütoplasma osi. Viburid (pikad niiditaolised struktuurid) ja ripsmed (lühikesed niidid) on sarnase ehitusega. Eristatakse kolme tüüpi toitumis- ja eritusorganelle: Seedevakuool e. Toitekublik, sisaldab seedeensüüme, Sekretoorsed vakuoolid võivad sisaldada valke lammutavaid ensüüme, Eksretoorsetes vakuoolides eritised ja jääkained. Kaitseorganellid esinevad vaid ripsloomadel, nendeks on paisatid, mis kujutavad endast niitjaid väljapaistvaid kehakesi, tungides vaenlase või saakobjekti kehasse halvavad nad selle talitluse. Algloomad paljunevad sugulisel või mittesugulisel tee. Mittesuguline paljunemine toimub mitoosi, pungumise või hulgijagunemise teel. Suguline paljunemine eeldab viljastatud munaraku ehk sügoodi tekkimist gameetide ühinemisel. Ebasoodsates tingimustes ellujäämiseks moodustavad algloomad tsüste vegetatiivsed vormid
28) 12. Ripsmed, viburid Päristuumsete rakkude viburitel ja ripsmetel on korrapärane siseehitus: 2+9x2 (9 paarilist torukest +2) * Viburite leidumine: viburloomadel, spermidel * Viburite ülesanded: raku liikumine keskkonnas * Ripsmete eripära: neid on rohkem, lühemad, peenemad, töö koordineeritud. * Ripsmete ülesanded: raku liikumine, lähikeskkonna muutmine, kinnitumiseks. * Ripsmete leidumine: ripsloomadel, inimese hingamisteedes, munajuhades 13. Rakutuum Tuuma ülesanded: · raku elutegevuse juhtimine · vastutab paljunemise eest Tuuma ehitus ja talitlus: · ümbritsetud kahekordse membraaniga · membraanis olevate pooride kaudu toimub ainete liikumine tuuma ja tsütoplasma vahel. · tuuma sees on karüoplasma · karüoplasmas DNA, RNA, valgud jm
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED
sisaldust, kehavedelike hulka ja rõhku, ainevahetuse intensiivsust jm.). Selle tagamiseks peab organism olema võimeline määrama kõiki sise- ja välistegurite poolt põhjustatud normist kõrvale kaldumisi ning rakendama vahendeid nende kõrvalekallete korrigeerimiseks. 4. Sigimise tüübid I Suguta sigimine järglane saab alguse ühe vanema kehaosast. Spetsiaalseid sugurakke ei teki. ainuraksetel, primitiivsetel hulgiraksetel. Suguta sigimine avaldub põhiliselt 3 viisil: Pooldumine ripsloomadel, viburloomadel. 2. Pungumine ainuõõssetel. koloonia N. kurdhüdra. Sisepungumisel (N. mageveekäsnadel ja sammalloomadel) 3. Hulgijagunemine (skisogoonia) väga levinud eosloomadel. 4. Arhiotoomia/paratoomia Arhitoomia korral ussi keha jaguneb mitmeks osaks või üksikuteks segmentideks, millest igaühes võib areneda uus uss. Paratoomia korral tekib selles kohas, kus peab toimuma keha tagumise osa eraldumine, regeneratiivne tsoon. II Sugulisel e
neid vähe. Viburid koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest). Neil on korrapärane siseehitus. Viburid esinevad: a. Viburloomadel (maksalutikas) b. Viburid esinevad paljunemisrakkudel 6) Ripsmed korrapärane siseehitus, aga viburitest eristab: a. Viburitega võrreldes 10x lühemad ja peenemad b. Neid on oluliselt rohkem c. Ripsmete talitlus on kooskõlastatud (nt. ripsloomadel, ripsepiteel) Viburite ja ripsmete funktsioon: · Tagada raku liikumine · Tagada raku lähikeskkonna muutus · Liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 7) Tsentrioolid 2 tsentriooli = 1 tsentrosoom. Tsentrioolid koosnevad mikrotuubulite kogumitest, mis organiseeritud põhimõttel 9x3. Teine tsentriool on esimesega tavaliselt risti paigutatud. Tsentrioolid esinevad
· Tsütskelett fikseerib raku struktuuride asukohta. · On vastavate valkudevaru. · Tagab seosed erinevate raku osade vahel. II. TASAND Mikrotorukestest moodustunud 1. Ripsmed ja viburid korrapärase siseehitusega. · Ripsmed: oluliselt lühemad ja peenemad kui viburid, aga neid on olulisemalt rohkem. Ripsmete talitus on kooskõlastatud Ripsmed esinevad: ripsloomadel(kingloom), ripsepiteel(hingamisteedes ja naistel munajuhas). Ripsmete ülesanded: a) raku liikumine b) raku lähi keskkonna muutmine c) jääkainete eemaldamine hingamisteedest d) liikumatu ripsmed võivad olla retseptoriteks · Viburid: pikemad, jämedamad ja neid on oluliselt väehem Viburid esinevad: viburloomadel(silmviburlasel, koppvetikatel, lamblja maksaparasiit)
kromosoomide võrdse jagunemise.) 4)Tsütoskelett - Sisaldab mikrofilamente ja vahepealseid filamente. Tsütoskelett on paindlik sisetoes rakul. Ülesanne : - annab kestata rakkudele kuju(loomarakk) - kindlustab sisse ja välja sopistumise. - tsütoskeleti jämedamad osakesed hoiavad rakustruktuure paigal. - tsütoskeleti muutused kindlustavad tsütoplasma liikumise. 5)Ripsmed - on raku pinnalt välja ulatuvad struktuurid. On peened ja neid on palju. Neid esineb : a) ripsloomadel(kingloom, opaalloom) b) ripsepiteel hingamisteedes. c) naistel munajuhades(suunab munaraku munasarjast emakasse) Ripsmete ülesanded : - Raku lähiskeskkonna muutmine. - raku liikumise kindlustamine. 6)Viburid - On ripsmetest umbes 10x jämedamad, kuidneid on rakul suhteliselt vähe. Koosnevad korrapäraselt paigutunud mikrotorukestest. Viburid on : a)viburloomadel(roheline silmviburlane, lambliaad, trihhomonaad) b)spermidel - tavaliselt üks kuid mõnel loomal mitu.
annaabi.ee 
