etappi. Eestikeelne harilik sarapuu nimi Ladinakeelne Corylus avellana L. nimi Rahvapärased pähklipuu, pähkmepuu, sarap, sarakas nimed Süstemaatiline Kuulub sugukonda sarapuulised, perekonda sarapuu. kuuluvus Eluvorm Rohkesti harunev heitlehine ühekojaline kõrge põõsas. Kõrgus 5...8 m. Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud Õis punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Üheseemneline pähkel, mis on ümbritsetud kattesoomustest moodustunud kellukesetaolise narmastunud servaga lüdiga. Kujult on vili piklik või ümmargune.
korral puitab oma lehed maha . Ka palava kuiva õhuga ruum ning radiaatori lähedus võivad taime tappa . [1][2][3][5] Tähiline justiitsia ( Justicia brandegeana ) Kasutatakse õisdekoratiivse põõsana siseruumides , talveaedades ja verandadel , suveks viiakse aeda . Pärit on see taim Kirde-Mehhikost , Floridas natulariseerunud . Tähniline justiitsia on karvaste , munajate lehtedega väike , tihe põõsas . Punakaspruunide kõrglehtede varjus olevad valged õied koonduvad rippuvatesse õisikutesse . Eelistab täispäikest , kuid talub ka hajusvalgust . Temperatuur peaks olema soe kuni jahe . Kasta tuleb kevadest sügiseni korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal pisut läbi kuivada . Talvel jahedas kasvukohas kasta harevm . Väetada tuleb vähese lämmastikusisaldusega väetisega kevadest sügiseni iga kahe nädala tagant . Ülejäänud aja mitte väetada . Taasõitsemiseks tuleb põõsast sügisel tagasi lõigata ja umber istutada
Kuiva toitainevaese mullaga päikeseline kasvukoht, LONGUS REBASHEIN Amaranthus caudatus LONGUS REBASHEIN Amaranthus caudatus Kõrgus 100-120 cm. Väikesed õied moodustavad maani rippuvaid bordoovärvi 'sabasid'. Õitseb juuli september Muld toitainerikas ja vett läbilaskev. Kasvukoht päikseline või õige pisut varjuline. Õied veripunased, sortidel ka rohelised. õied koondunud pikkadesse sabalaadsetesse rippuvatesse õisikutesse, mille pikkus võib olla 50 cm või rohkem.Lehed ovaalsed, helerohelised, teravaotsalised. Söödavad. Pilkupüüdev suvelill. Võib kasutada ka ajutise hekina. Kuivatatud õisikud on kenad kuivkompositsioonides. ORANZ KULDLILL Dimorphotheca sinuata ORANZ KULDLILL Dimorphotheca sinuata Kõrgus 30 cm. Süstjate lõhnavate lehtedega korvõieline suvelill. Juulist-septembrini õievarre tipus ühekaupa 4 cm läbimõõduga läikivate
Need erinevused ei ole eriti silmatorkavad ja nende põhjal puude sugu eristada siiski ei saa. Samuti on selgitatud, et viljakamatel kasvukohtadel kasvatavad haavad suuremaid lehti kui vähem viljakatel, varasema puhkemisajaga puude lehed on väiksemad kui hiljem puhkevatel, kuid needki erinevused ei ole väga silmatorkavad. Isas- ja emashaavad. Nagu juba eelnevast selgus, on haab kahekojaline: emas- ja isasõied asuvad eri puudel. Õied on koondunud paljuõielistesse rippuvatesse õisikutesse – urbadesse. Isas- ja emasõisi pole just kerge eristada, sest mõlema kattesoomused on hallide karvadega. Haab on tuultolmleja. Õitseajal liiguvad tolmu puistavad isasurvad tuules tugevamalt, sest nende telg on painduvam. Emasurvad on jäigemad, seega ka vähem liikuvad. Ent tuules lehvivate urbade järgi suudab isas- ja emaspuid eristada siiski ainult kogenud silm. Enamik inimesi eri soost haavapuid õite (urbade) järgi ära ei tunne.
Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas. Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad
89, joon.90) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-700 cm, laius 500-700 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev kõrge põõsas. Lehed: äraspidimunajad või peaaegu ümarad, südaja alusega, sulgroodsed lihtlehed, tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus
karvased ja näärmetega, külgpungad väiksemad. Lehearmid suured, ülaservast karvased, 3 gruppi koondunud juhtsoonte kimpude jäljenditega. Lehed: paaritusulgjad, kuni 70 cm pikad, lehekesed istuvad, arvult 11 kuni 19. Lehekesed piklikmunajad, kuni 15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad, peensaagja servaga, pealt veidi karvased, alt viltkarvased, sügisvärvus kollane. Õied: isasõied koondunud 6.....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni-des,
karvased ja näärmetega, külgpungad väiksemad. Lehearmid suured, ülaservast karvased, 3 gruppi koondunud juhtsoonte kimpude jäljenditega. Lehed: paaritusulgjad, kuni 70 cm pikad, lehekesed istuvad, arvult 11 kuni 19. Lehekesed piklikmunajad, kuni 15 cm pikad ja kuni 6 cm laiad, peensaagja servaga, pealt veidi karvased, alt viltkarvased, sügisvärvus kollane. Õied: isasõied koondunud 6.....13 cm pikkustesse rippuvatesse urbadesse, emasõied koondunud 3....8 kaupa algul püstistesse hiljem rippuvatesse õisikutesse, V. Viljad: pähkel kuni 5 cm pikk ja 2,5 cm läbimõõdus, piklikmunajas, teritunud tipuga, kuni 8 terava ribiga pealispinnal, söödav, viljakest hallviltjas, kaetud kleepuvate näärmetega, IX-X. Puit on teistest pähklipuuliikidest madalama kvaliteediga, helepruuni värvusega, ilusa tekstuuriga, vastupidav, kerge (erikaaluga 0,42 gr/cm³), kasutatakse ehituskonstruktsiooni-
· Lehed ümmargused kuni ovaalsed, laineliselt täkilise servaga, pealt ja alt rohelised. Lehe pikkus 3...10 cm ja laius samuti 3...10 cm. Leheroots 3...10 cm pikk, lehelaba lähedal lapik. Külmadel kevadetel on puhkevad lehed pronkspunased. Sügisel värvuvad lehed kuldseteks (mõnikord ka veripunasteks). · Haab on kahekojaline puu. Õitseb aprilli lõpul või mai alguses, seemned valmivad juunis. Õied on koondunud paljuõielistesse rippuvatesse õisikutesse urbadesse, mis on kuni 12 cm pikad ning tumepurpurjad (isasõisikud) või kahvaturoosad (emasurvad). · Juurestik tugev ja kaugeleulatuv, annab tugevasti juurevõsu, eriti pärast raiet. · Pruunid läikivad pungad on haava pruunidel läikivatel noortel võrsetel piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, ent ladvapung on koonusjas. · Puit on valge, kerge, pehme, kergesti lõhestatav, hästi töödeldav, peenetoimeline,
annaabi.ee 
