sõlmpunktiga. Arheoloogilise merevaigu leiukohti on teada laialdasel alal, sageli piki jõgesid (näiteks Volga, Okaa), kuni Põhja-Soomeni välja. Oluline koht merevaigukaubanduses on olnud näiteks Karjala. Merevaigu levik järgib seega tihtipeale kaubateid, mis püsisid kaubateedena ka läbi esiajaloo ja keskaja. Merevaigust on valmistatud kohalikku tüüpi ripatseid ja muid esemeid, mistõttu arvatakse, et see levis eeskätt toormaterjalina. Eelkõige on seda kasutatud ripatsite ja üldse igasuguste kujukeste valmistamiseks. Ilmselt on usutud merevaigu ravivasse toimesse, näiteks on Zvejnieki kalmistult leitud mõnes matuses merevaigutükikesed silmakoobastes. Kuigi on oletatud, et merevaik võiks seonduda jahindusega (Jaanits), pole see väga tõenäoline. Eestis leitakse merevaiku sageli naiste ja laste 21 haudadest. Samas on Zagorskis arvanud Zvejnieki kalmistu põhjal, et see oli ikkagi meestele tüüpilisem.
Kuhu maeti vaesemad, seda ei tea. Võib-olla maeti ka põletatult, aga kaevati maa sisse auk ja pandi sinna. Võib-olla heideti hoopis veekogusse või siis põletati nii ära, et ainult tuhk oli alles ja lennutati tuulde. Oli mitmesuguseid ehteid, ka klaasehteid, mis on väga uhked. Nende seas on ka kuldfooliumiga helmeid: on tehtud väiksem klaasist ja suurem kullast helmeke. Kuldhelmes on pandud klaasi ümber ja siis sulatati. Need säravad päris hästi ka tänapäevani. Ripatsite peal domineerivad geomeetrilised figuurid: ringid, rombid, kuu, päike ja muu selline. Rooma aja märk on sõlgede ilmumine. Sõlg on nii rõivakinnitaja kui ka ehe. Igal sõlel on võib-olla oma lugu olemas. Arheoloogid on neile ka nimesid pannud. Ketassõled on omaette sõlerühm. On ring, mis kindlasti meenutab päikest. Hoburaudsõlgi on teada vaid 25, millest 15 on leitud Eestist, 6 Roostsist, 3 Soomest ja 1 Dnepri jõe keskjooksualalt
ninadega jalatsid pidid hakkama teed andma mugavatele sandaalidele. Ehted: 7.sajandil eKr valmistatud ehete kõrge tase on kindlaks tunnusmärgiks etruski kultuuri õitsengust. Kõige selgemini eristas etruskide kauneid ehteid teise maade omadest granuleerimistehnika kasutamine. Kuldesemete siledale pinnale joodeti tillukesed kullaterakesed ja nii saavutati imekaunis sädelus. Granuleerimist kasutati nii pannalde, peaehete, ripatsite, rinnaplaatide, fibulate kui käevõrude juures. Meistrite suurepärasest tööst pidasid kõrgklassid lugu ning kandsid ehteid meelsasti ja palju. Tolleaegne Küproselt ja Hispaaniast üle võetud mood nägi ette vasakus käes korraga mitme sõrmuse kandmist. Ehete hoimiseks olid puust või pronksist karbikesed. Kangad: Rõivaste valmistamiseks kasutasid etruskid peamiselt puuvillast ja villast kangast,
ninadega jalatsid pidid hakkama teed andma mugavatele sandaalidele. Ehted: 7.sajandil eKr valmistatud ehete kõrge tase on kindlaks tunnusmärgiks etruski kultuuri õitsengust. Kõige selgemini eristas etruskide kauneid ehteid teise maade omadest granuleerimistehnika kasutamine. Kuldesemete siledale pinnale joodeti tillukesed kullaterakesed ja nii saavutati imekaunis sädelus. Granuleerimist kasutati nii pannalde, peaehete, ripatsite, rinnaplaatide, fibulate kui käevõrude juures. Meistrite suurepärasest tööst pidasid kõrgklassid lugu ning kandsid ehteid meelsasti ja palju. Tolleaegne Küproselt ja Hispaaniast üle võetud mood nägi ette vasakus käes korraga mitme sõrmuse kandmist. Ehete hoimiseks olid puust või pronksist karbikesed. Kangad: Rõivaste valmistamiseks kasutasid etruskid peamiselt puuvillast ja villast kangast,
Kui kuningas näis oma kuningriigi esimese rüütlina, siis kuninganna oli kindlasti Prantsusmaa kõige ilusam naine. Tõsi, jahikostüüm sobis talle suurepäraselt; ta kandis siniste sulgedega viltkübarat, kalliskividest pannaldega pärlhallist sametist keepi ja sinist hõbedaga tikitud atlassseelikut. Tema vasakul õlal, sulgede ja seeliku värvi siidlindil särasid teemantripatsid. Kuningas värises rõõmust ja kardinal vihast, kuid nad mõlemad olid kuningannast kaugel ega suutnud ripatsite arvu kindlaks määrata. Kuninganna kandis neid, kuid kas neid oli kümme või kaksteist? Sel hetkel kuulutasid viiulihelid balleti algust. Kuningas sammus konnetaabli abikaasa juurde, kellega ta pidi tantsima, ja Tema Kuninglik Kõrgus Monsieur läks kuninganna juurde. Asuti kohtadele ja ballett algas. Kuningas tantsis kuninganna vastas ja iga kord, kui nad teineteisest möödusid, kiindusid Tema Majesteedi silmad teemantripatseisse, mille arvu ta ei saanud kindlaks teha