3 Absoluutnimetav ...verbi pöördeline vorm, täisminevik ...verbita lauselühend. ALATI 3.2.2 nud-, tud- kesksõna täiendi KOMADE VAHEL! rollis Näide: Kannel kaenlas, lill nööpaugus, Näide: Pähe õpitud luuletust on hea räändas nipernaadi ühest paigast teise. kuulata 4. Koondlause ...lihtlause, milles on 2 või rohkem rinnastusseoses(omavahel võrdset) lauseliiget. RS'es olla, ehk korduda võivad alused, sihitised, õeldistäited, määrused ja täiendid. Nende lauseliikmete puhul korduvad järgmised lausetüübid: 4.1 Sidesõnata koondlause ...lauseliikmed moodustavad loetelu ja eraldatakse üksteisest komadega Näide: Tüdrukud, poisid kohtusid pargis. 4.2 Sidesõnaga koondlause Koondlause loetelude ühendamiseks kasutatakse: Ja, ning, ega, ehk, või, nii...kui ka... NB
Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga paahane(1
Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all. Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Lihtlause liigid Koondlause Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Verbikeskne lihtlause Verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab ainult tegusõnast sõltuvaid sõnu või fraase. Laiendatud verbikeskne lihtlause Laiendatud verbikeskne lihtlause on lihtlause, mis sisaldab tegusõnast sõltuvate sõnade või fraaside kõrval ka kogu lausest, lause sisust või mõnest muust tegusõnast sõltuvaid elemente. (määrus). ÜTE
Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1
kui-lisandit: Juku kui jõmmide ninamees astus ette. vähendava või hellitleva varjundiga järellisandit: Loom lollike põrutas otse vette. LIITLAUSE Liitlause on mitme öeldisega lause. See koosneb lihtlausetest, mida nimetatakse osalauseteks. Osalausete ühendamise viisi järgi jagunevad liitlaused rindlauseiks ja põimlauseiks. RINDLAUSE koosneb kõrvuti ühendatud samaväärseist osalauseist. Rindlause osalaused on rinnastusseoses ja võrdväärsed. Rindlauset saab lahutada iseseisvaiks lihtlauseiks, ilma et terviku tähendus oluliselt muutuks. Mets mühiseb ja kägu kukub. Vahel on öeldis korduse vältimiseks ühest osalausest välja jäetud, kuid on siiski juurdemõeldav: Maie mängis Marega malet, Ants Augustiga ,,Aliast". Nagu koondlauses ei panda ka rindlauses sidesõnade ja, ning, ega ja või ette koma: Peeter jäi vist magama või on kohtumise unustanud.
Isegi Ott meie kandi tugevaim poiss ei jaksanud seda kotti maast kergitada. Küsimärk Küsimärki kasutatakse lauses üksiku küsiva sõna järel, nt Minu küsimusele kuhu? vastas ta käeviipega ukse poole. Hüüumärk Hüüumärki kasutatakse lauses: 1) üksiku hüüdsõna järel, nt Karmauhti! Oli Manni üleni vees. 2) tunderõhulise ütte järel, nt Emad! Kasvatage oma poegadest tõsised mehed! Liitlause kirjavahemärgid Liitlause osalaused on omavahel seotud kahel moel: 1) Rinnastusseoses on osalaused, mis on samal astmel (samaväärsed) nt Ülo pesi aknaid ja Juuli kraamis tube. Lapsed kiikasid vees, vanemad lesisid loiult kaldal. 2) Alluvusseoses on üksteise suhtes eri astmetel olevad osalaused (üks lause on mõttelt teisele allutatud) Nt Kui kinos film otsa sai (2. aste), läksid Kati ja Mati koju (1. aste) Kui Teele ja Toots koolimajja jõudsid (teine aste), oli disko juba alanud (1. aste) Ott oli väga pahane(1
Lihtlause tuum on öeldis, millega seostuvad ülejäänud lauseliikmed, näiteks Koer (alus)lamas (öeldis) põõsa all.Öeldise leksikaalne ja grammatiline tähendus määrab ära lihtlause ehituse põhijooned. Koondlause : Koondlause on lihtlause, mis sisaldab vähemalt kahte ühele ja samale küsimusele vastavat, s.o ühe ja sama lauseliikmena käituvat lause moodustajat, mis on rinnastusseoses näiteks Silvi (kes?, alus), Pilvi (kes?, alus) ja Milvi (kes?, alus) läksid seenele. Põimlause : Põimlause on liitlause, mille osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või teise, kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Tädi Maali korjas maasikaid ja ostis poest vahukoort, et küpsetada kooki, mida külalistele pakkuda. Otsekõne : Otsekõne saatelause võib paikneda otsekõne ees või järel, ka otsekõne
2. referentide tuntust (DEFINIITSUST) - tundmatust (INDEFINIITSUST) Pilt ripub seinal. Seinal ripub pilt. Leo leidis sõrmuse üles. Leo leidis sõrmuse. 3. esiletõstu (FOOKUS). Esiletõst rõhu abil, partiklitega, lause algusse või lõppu paigutamisega. Sa SAAD sellega hakkama. Sa SAIDKI sellega hakkama. 45. Mis tüüpidesse jagunevad liitlaused? - Rindlause ja põimlause. Liitlause koosneb osalausetest, mis on omavahel rinnastusseoses (rindlause e. parataks) või alistusseoses (põimlause e. hüpotaks). Põimlause osalaused on pealause (põhilause) ja kõrvallause. Liitlause tüübi määrab liitlause vahetute moodustajate vaheline seos. 1 46. Mis on kiillause? Kiillause e. kiil lausekujuline üldlaiend. Sageli vaeglause. Kiillausega lause ei ole
annaabi.ee 
