järgmistele koormisliikidele: · surve pikikiudu, · surve ristikiudu radiaalsuunas, · surve ristikiudu tangentsiaalsuunas, · tõmme pikikudu, · paine, · nihe pikikiudu. 4. Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähteid, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. 5. Tuletõkkevahend MP FR
PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust
tulekahju kestel (xx – aeg minutites). Lisaks nõutavale tulepüsivuse kandevõimekriteeriumile nõutakse TP-1 klassi hoonete puhul kindlasti mittepõleva materjali kasutamist. Vajalik tulepüsivus tagatakse piisavalt suure ristlõikega (nähakse ette projekteerimisel), mille juures on arvestatud puidu põlemiskiirust. PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Praod – välimised (radiaalsed) ja sisemised (radiaalsed või ringpraod) Oksad – rikuvad struktuuri, nõrgestavad puitu. Vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Puidu vigadeks loetakse kõiki nähte, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist Kasvuvead rikuvad puidu siseehitust • Keerdkasv • Kõverkasv • Koonuskasv • Ekstsentriline säsi Putukkahjurid nõrgestavad puitu ja rikuvad välimust
· Erimass on kõikidel puiduliikidel peaaegu võrdne(ca 1,55 g/cm3) Mahumass(15% niiskuse juures) · Mänd 0,53g/cm3(530kg/m3) · Kuusk 0,46g/cm3 Puidu vead ja kahjustused · Praod jagunevad sisemisteks ja välimisteks. · Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. · Välispraod on radiaalsed. · Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod. Puidu kasvu vaed · Puidu keerdkasv (puidukiud on tüves spiraalselt keerdus). · Kõverkasv (tüve pikkitelg on kõver). · Jne. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda · Terav oks on muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. · Surnud oks võib olla puidus kinni või lahti. · Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem.
Suure osa puidu mustrist kujundavad ka oksad. Okaspuud on enamasti lihtsama mustriga kui lehtpuud. Värvus ja tekstuur on peamised puiduliikide eraldamise tunnused. Puidu muster sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist-, radiaal- ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead- mädanemine, oksadpraod, kasvuvead Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem;
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust
..130 N/mm2, · nihketugevus 5...10 N/mm2. 2.3 Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähtusi, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist. Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti; · sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem; · väljalangev oks on puus koos koorega ja õhematest laudadest kukub kuivamisel välja;
6. Kuidas jaotatakse puitu niiskuse alusel? 31 3.5. Puidu vead Puidu vigadeks loetakse kõiki nähteid, mis kahjustavad puidu tugevust, rikuvad puidu struktuuri ja välimust, raskendavad töötlemist. Praod. Praod jagunevad puidus välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod. Vaata joonist 3.5.1. Joonis 3.5.1. Puidu pragude tüübid: a – välispraod, b – radiaalsed sisepraod, c – ringpraod Kõige rohkem esineb puidul välispragusid. Need tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Kuivamisel praguneb aga saetud materjal vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel.
annaabi.ee 
