arenguetapid 1960-2000 a. ja millised tegurid kiirendasid logistika arengut? I arenguetapp 1960-1980. Hajutatud tegevus. (logistikatkäsetletpõhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng.) II etapp 1980-1990. Arenev integratsioon(Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid:Tarbijate nõudluse muutused;Ringluskulude surve tootmiskuludele;Arvutustehnika areng;) III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon(Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna.) 9) Mis on logistikastrateegia eesmärgid? a)Raha tegemine. Aeg on raha! Võistlus ajaga on võistlus logistika alal. Mida kiirem on raha tagasivool, seda efektiivsem on logistiline protsess.b)Firma olemasolu turvamine. Logistika annab kaubale konkurentsieelise
vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II etapp 19801990. Arenev integratsioon Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: Tarbijate nõudluse muutused; Ringluskulude surve tootmiskuludele; Arvutustehnika areng; Muutused varude formeerumise strateegias; Militaarkogemuste mõju. III etapp 19902000. Täielik integratsioon Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke, tootmisja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab
4) logistika strateegia eesmärgid ? - raha tegemine - raha säästmine - ettevõtte olemasolu turvamine, et ei läheks pankrotti. - ressursside optimaalne kasutamine 5) Logistika arenguetapid. mis mõjutasid logistika arengut. a) hajutatud tegevus alates 1960- 1980 ( logistiline evolutsioon, tootmiskeskne mõtteviis, transporditehnika areng ) b) osaline integratsioon logistilise turunduskeskne etapp logistika arengut mõjutasid : - tarbijate nõudluse muutus - ringluskulude surve tootmiskuludele - infotehnoloogia areng - muutused varude formeerumise strateegias - militaarkogemuste mõju 6) millised on logistilised tegevused? Nõudluse prognoos, ostmine, turuuuring, tootmine, toorme ladustamine, materjali käsitlemine, pakkimine, toodangu ladustamine, veo planeerimine, tellimuste käsitlemine, transort, klienditeenindus 7) millise valdkonnaga ühildub/seondub logstika ? a) finance rahandus b) marketing turundus c) infotehnoloogia d) tootmise töökorraldus
I ARENGUETAPP 1960-1980.HAJUTATUD TEGEVUS Eksisteeris tootmiskeskne mõtteviis. Logistikat käsitleti põhiliselt tootmisettevõtte transpordi- ja laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. II ETAPP 1980-1990. ARENEVINTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Tootmislogistika võtmeküsimus Tootmislogistika võtmeküsimuseks on tootmisprotsesside humaniseerimine ja õige inimese paigutamine õigele töökohale.
mentaliteet. transporditurgu järgmiste abinõudega: Logistics) ehk logistiliste teenuste •Logistika arendamise kiirendamist transpordialaste seaduste või allhange. Teenuste sisseostmine soodustasid: määruste väljaandmisega toimus juhuslikult ja lühiajaliste •Tarbijate nõudluse muutused; (autotranspordi kasutamise lepingute alusel. •Ringluskulude surve tootmiskuludele; ajalised piirangud puhkepäevadel, 3. Aastad 1985-2000 3PL (Third Part •Arvutustehnika areng; autojuhi tööaja limiteerimine, Logistics) ehk logistiliste teenuste •Muutused varude formeerumise mürapiirangud, kauba sisseost (outsourcing). strateegias; kahjustamise vähendamine, Eelkõige hakati kasutama transpordi-
laokulude vähendamise vahendina. •Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. •Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. II ETAPP 1980-1990. ARENEV INTEGRATSIOON •Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. •Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: •Tarbijate nõudluse muutused; •Ringluskulude surve tootmiskuludele; •Arvutustehnika areng; •Muutused varude formeerumise strateegias; •Militaarkogemuste mõju. III ETAPP 1990-2000. TÄIELIK INTEGRATSIOON •Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis-ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. •Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. TARNEAHELA TIPP
laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6
laokulude vähendamise vahendina. Peamiseks teguriks tootmiskulude vähendamisel sai transporditehnika tormiline areng. Alates 1970.a. koondus tähelepanu turunduse arendamisele ning 1980.a. ka jaotuslogistika majanduskäsitlemisele valmistoodangu toimetamisel tarbijale. Logistilise tarneahela II arenguetapp 1980-1990. Arenev integratsioon. Sel perioodil domineeris ladustamise mentaliteet. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid: tarbijate nõudluse muutused, ringluskulude surve tootmiskuludele, arvutustehnika areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Logistilise tarneahela III etapp 1990-2000. Täielik integratsioon. Sel perioodil koondus tähelepanu tarbijakesksele komplekssele logistikale, kus hanke-, tootmis- ja jaotuslogistikat käsitletakse integreerituna. Logistikastrateegia eesmärkide saavutamiseks tuleb konstrueerida kulusid minimeeriv logistikasüsteem. See eeldab logistikaprojekti koostamist. 6
võib veel tänapäevalgi pidada kaubaveo tõhustamise suurimaks üksikvahendiks. 1970 aastatel koondus turunduse l tähelepanu turunduskontseptsioonile, mille kohaselt tootmine ja turustamine kohandatakse võimalikult tõhusalt ostja vajaduste ja hinnangutega. Tol perioodil elavnes logistiliste tegevuste integreerimine hanke- ja jaotuslogistikaks. Logistika arendamise kiirendamist soodustasid järgmised tegurid: tarbijate nõudluse muutus, ringluskulude surve tootmiskuludele, infotehnoloogia areng, muutused varude formeerumise strateegias, militaarkogemuste mõju. Infotehnoloogia laialdane kasutamine võimaldas kogu logistilise protsessi jälgimist ja analüüsi ning see omakorda lõi aluse logistika juhtimise tõhustamiseks. Infotehnoloogia kasutamine muutis senist arusaama ladustamisest, sest arvati, et varud võimaldavad häireteta tootmist ja selleks on vaja piisavat laopinda ja laoseadmeid
annaabi.ee 
