rootsi keel, Eestis eesti keel. Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks - üldkohtuteks ja haldus ning erikohtuteks. Samasugune jagunemine üld- ja halduskohtuteks on ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul. Eesti puhul sellist jagunemist ei toimu. Eestis toimub jagunemine vaid astmete alusel, kus kõige madalama astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtuteks on 2 ringkonnakohust, mis asuvad Tartus ja Tallinnas ning kolmandaks astmeks on Riigikohus asukohaga Tartus. Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrätter). Sealt võib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et
temale esitatud kriminaalsüüdistuse üle otsustamise korral õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus, seaduse alusel moodustatud õigusemõistmise volitusega institutsioonis. Kohtud: Kohtu eesmärk on kaitsta inimese õigusi ja õigusriiki Eesti kohtusüsteem 4 maakohust (Harju, pärnu, Tartu, Viru), 2 halduskohust( Tallinn, Tartu) esimese astme kohud, 2 ringkonnakohust( Tallinn, Tartu) - apellatsioonikohtud, Riigikohus Tartu. - kassatsioonikohus Kohtunike täiskogu ülesanded: arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimustega ; valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahedamise Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; kinnitab kohtunike eetikakoodeksi
põhjendusi. Samuti palus aktsiaselts täiendada halduskohtu põhjendusi revisjoni seaduslikkuse ja intressinõude õigusvastasuse küsimustes. 2.2 Tallinna Ringkonnakohtu seisukohad Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 14.08.2014 Maksu-ja Tolliameti apellatsioonikaebuse tühistades halduskohtu otsuse, milles rahuldati Bauhof Group AS-i kaebust ning kus tehti uus otsus, milles jättis kaebuse tervikuna rahuldamata. AS-i apellatsioonikaebuse jättis ringkonnakohust rahuldamata, põhjendades seda järgmiste asjaoludega : 1. halduskohus on õiguskindluse ja reformatio in peius põhimõtteid sisustanud ekslikult. Reformatio in peius keeld tähendab, et isikus enda kaebuse alusel ei tohi tema senist olukorda raskendada, vaid lubatav on üksnes kas kaebuse täielik või osaliselt rahuldamine või kaebuse rahuldamata jätmine. Halduskohus oli põhjendamatult
vastavalt nende alla) Harju maakohus; Viru maakohus; Pärnu maakohus; Tartu maakohus Halduskohtuid on 2- Tallinna ja Tartu- probleemid inimese ja riigi vahel, arutavad esimese astme kohtuasju. RINGKONNAKOHTUD-pöördutakse juhul, kui ei olda rahul I astme kohtu otsusega, esitatakse apellatsioon ehk kaebus. Ringkonnakohtus toimub asjade läbivaatamine kollegiaalselt-s.t. et apellatsioonikaebusega ei tegele mitte üks vaid mitu inimest (kohtukolleegium) Eestis on 2 ringkonnakohust-Tallinna,Tartu RIIGIKOHUS- Tartus- kõrgeim kohus. Siia esitatakse kassatsioon (II astmest- > III astmesse). Otse riigikohtusse saab pöörduda õiguskantsler, president 92’aasta põhiseadus pani alusele Riigikohtule Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus EL-majanduslik,poliitiline ühendus, 27 liiget, 2013 suve seisuga liitub Horvaatia ESTÜ- Euroopa Söe-ja Teraseühendus 1951 EMÜ- Euroopa Majandusühendus Rooma lepingute alusel 1957/58 -> EÜ ->
Üldjuristiktsiooniga kohtud: · piirkonnakohtud (District Courts) Igas osariigi vähemalt 1. Piirkonnakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõik föderaalkohtuasjad, mille läbivaatamine ei ole eraldi seadusega antud mõne teise kohtu kompetentsi. Piirkonnakohtus vaatab asja läbi ainuisikuline kohtunik või ainuisikuline kohtunik koos vandekohtunikega · ringkonnakohtud (Circuit Court). 12 territoriaalset ringkonnakohust ja üks föderaalne ringkonnakohus. Vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud teatud kindlat liiki asjades või teatud erikohtute otsuste peale. · Ülemkohus (Supreme Court). Kõrgeim föderaalkohus, mis koosneb 9st kohtunikust. Ülemkohus vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute (näiteks Nõudekohus) lahendite peale
Üldjuristiktsiooniga kohtud: · piirkonnakohtud (District Courts) Igas osariigi vähemalt 1. Piirkonnakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõik föderaalkohtuasjad, mille läbivaatamine ei ole eraldi seadusega antud mõne teise kohtu kompetentsi. Piirkonnakohtus vaatab asja läbi ainuisikuline kohtunik või ainuisikuline kohtunik koos vandekohtunikega · ringkonnakohtud (Circuit Court). 12 territoriaalset ringkonnakohust ja üks föderaalne ringkonnakohus. Vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud teatud kindlat liiki asjades või teatud erikohtute otsuste peale. · Ülemkohus (Supreme Court). Kõrgeim föderaalkohus, mis koosneb 9st kohtunikust. Ülemkohus vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute (näiteks Nõudekohus) lahendite peale