95. Leitud potentsiaalid lahutatakse transporditabelis kõigist veokuludest ja saadakse teisendatud veokulud cij' : cij' = cij - i - j 96. Lahendi optimeerimine: 97. Transpordiülesande lahendi parandamiseks tuleb teostada kaubaülekanne teisendatud veokuludega transporditabelis negatiivse veokuluga ruutu. Mitme negatiivse arvu esinemisel on otstarbekas eelistada väikseimat negatiivset arvu. 1. Moodustada ajutiselt laiendatud baasi (negatiivse veokulu ümbritseme ringikesega). 2. Moodustame laiendatud baasiruutudest kinnise ahela ehk tsükli, alustades ringikesega ümbritsetud negatiivse veokuluga ruudust ning liikudes vaheldumisi horisontaalselt ja vertikaalselt, muutes liikumissuunda vaid koormatud ruutudes. Ahelasse kuuluvate ruutude arv on alati paarisarv (minimaalselt kuulub ahelasse 4 ruutu ja maksimaalselt m + n 1) . 3. Saadud kinnise murdjoone tippudele vastavatesse ruutudesse kirjutatakse mööda
eelneval sammul.Transpordiülesande lahendi parandamiseks, s.o. uue, parema lahendi leidmiseks tuleb teostada kaubaülekanne teisendatud veokuludega transporditabelis negatiivse veokuluga ruutu. Mitme negatiivse arvu esinemisel on otstarbekas eelistada väikseimat negatiivset arvu. Uue lahendi saamiseks tuleb teha järgmist: 1. Moodustada ajutiselt laiendatud baasi - sellesse hakkab kuuluma valitud negatiivsele arvule vastav ruut (negatiivse veokulu ümbritseme ringikesega). 2. Moodustame laiendatud baasiruutudest kinnise murdjoone (kinnise ahela ehk tsükli), alustades ringikesega ümbritsetud negatiivse veokuluga ruudust ning liikudes vaheldumisi horisontaalselt ja vertikaalselt, muutes liikumissuunda vaid koormatud ruutudes. Ahelasse kuuluvate ruutude (lahendielementide) arv on alati paarisarv (minimaalselt kuulub ahelasse 4 ruutu ja maksimaalselt m + n – 1) . 3
märk. tähistab hoopis kolme ühelist. Sümboli väärtus ei sõltu asukohast. Sümboli väärtus sõltub asukohast. Edaspidi vaatleme ainult positsioonilisi arvusüsteeme ja nimetame neid lihtsuse mõttes lihtsalt arvusüsteemideks. Kümnendsüsteem Tekkis 5. sajandil Indias. Algselt kasutati numbreid 1- 9. Nulli kohale jäeti tühi koht. Alles hiljem hakati seda kohta märkima punktikese või väikese ringikesega. Positsioonilises kümnendsüsteemis esitub iga naturaalarv üheliste, kümneliste, sajaliste jne. summana. See tähendab: 325 = 3 · 100 + 2 · 10 + 5 · 1 21, 54 = 2 · 10 + 1 · 1 + 5 · 0, 1 + 4 · 0, 01 Kasutades arvu 10 astmeid võib selle summa kirja panna nii: 325 = 3 · 102 + 2 · 101 + 5 · 100 21, 54 = 2 · 101 + 1 · 100 + 5 · 10-1 + 4 · 10-2 Arvu 10 nimetatakse kümnendsüsteemi aluseks.
kantakse: kõik maastikul tähistatud piketid ja ,,+"; pöördenurkade tipud ja kõverate peapunktid; maariba situatsioon; võib kanda ka trassi sirglõikude numbrid ja pikkused. Piketaaziraamatud võib teha kas valgele või ruudulisele paberile mõõtkavas soovitatavalt 1:2000. Lehekülje keskele tõmmatakse vertikaalselt trassi kujutav sirgjoon, täitmist alustatakse lehekülje alumisest äärest ülespoole, ristkriipsu või ringikesega märgitakse ära piketid ja ,,+" punktid, millest paremale poole kirjutatakse nende kaugus eelmisest piketist, nurga tipud ja kõvera peapunktid märgitakse ringikesega, millest paremale poole kirjutatakse kaugus eelmisest piketist sentimeetri täpsusega, vasakule poole kirjutatakse punkti nimetus. Nurga tipus näidatakse noolega trassi pöördesuund, piki noolt kirjutatakse uue suuna direktsiooninurk. Situatsiooni mõõdistamisel kasutatakse tihti ristjoonte
hääldamisel, või täiesti sulguda, mispuhul on tegu kõrisulghäälikutega. Helilised konsonandid – häälekurrud võnguvad, mis tagab helilisuse (lehe paarishäälikutel parempoolsed). Kärisev – kärisevat konsonanti märgib tilde konsonandi all. Kähisev – kähisevat konsonanti märgivad 2 punkti konsonandi all. Helitustunud ehk helituks muutunud – märgitakse konsonandialuse ringikesega. Helilised konsonandid muutuvad helituks näiteks sõna lõpus või helitute konsonantide vahel. Helilistunud ehk heliliseks muutunud – märgitakse konsonandialuse v-ga, ilmselt tulnud ingliskeelsest sõnast voicing. [p] – helitu bilabiaalne klusiil [b] – heliline bilabiaalne klusiil [m] – heliline bilabiaalne nasaal [ʙ] – heliline bilabiaalne tremulant
kumerdunud kaartega, kui trass pöördub vasakule. Iga kõvera alla kirjutatakse kõigi kuue elemendi väärtused (tangenslõik T, kõverapikkus K, kõvera raadius R, mõõteliig D, trassi pöördenurk alfa, bisektorlõik B). Trassi maariba situatsioon kantakse trassi plaani ülemisel reale mõõtkavas 1:2000. Pindleppemärkide asemel kirjutatakse kontuuri sisse kõlviku nimetus. Rea keskele tõmmatakse sirgestatud trassi kujutav joon. Pöördenurga asukoht ja pöörde suund näidatakse ringikesega ja noolega. Pikiprofiilist veidi kõrgemale esitatakse andmed reeperite kohta. Trassi põikprofiil ehk ristprofiil Ristprofiilid koostatakse nii horisontaal kui vertikaalsuunas mõõtkavas 1:100 või 1:200, harvem 1:50. Profiilialune tabel koosneb ainult kahest reast punktide kõrgused ja kaugused. Trassil asub pikett või plusspunkt, mille kohal ristprofiil mõõdistati, tähistatakse kauguste rea keskel vertikaaljoonega
rööpküliku pindala ning mis on risti mõlema vektoriga. Vektorid , ja moodustavad parempoolse kolmiku. Niisiis: korrutiseks olev vektor on risti tasandiga, mille moodustavad kaks korrutatavat vektorit. Need kaks (nimetatakse teguriteks) võivad olla teineteise suhtes mistahes nurga all, korrutis on aga igal juhul nende tasandiga risti. See annabki meile võimaluse vektorkorrutise portreteerimiseks. Paneme tegurid joonise tasandisse ning märgime kolmanda vektori (korrutise) ringikesega. See ringike, mille juurde kirjutatakse vastava vektori märk, näitabki, et tegu on joonise tasandiga ristseisus oleva vektoriga. Aga vektoril on ka suund, ta võib olla suunatud joonise suhtes nii ette- kui tahapoole. Et kaht suunda eristada, joonistatakse ringikese sisse kas punkt või rist. Punkt tähendab, et vektor on suunatud vaatleja poole (vaatleja näeb läheneva noole tippu), rist aga seda, et vektor on suunatud joonise taha (vaatleja näeb minema lendava noole sabasulgi).
annaabi.ee 
