komata Sidesõnad Mis, mille, aga, Et, kes, aga, komaga et, mistõttu, mis, vaid ehkki, mida, kui, kas 8 KOKKUVÕTE Ühe joonega on lehtedel tähistatud pealaused, kahe joonega aga kõrvallaused. Ilukirjanduslik Teaduslik tekst tekst Põimlauseid 8 4 Rindlauseid 1 3 Komaga 10 6 sidesõnu Komata 9 8 sidesõnu Lausetearv 15 13 tekstis Koma 14 5 osalausete 9 vahel
kõik laused, mis on pikemad kui 15 sõna. Oluline on kirjutada lühikesi osalauseid. Eelkõige tuleb välja visata täiendid, määrused ja partiklid. 3. Uudis peaks kasutama palju öeldisverbe. 4. Uudises peaks kasutama vähe täiendeid ja määruseid, et keskenduda tegevusele(verbile) ja tegelastele(nimisõnadele). 5. Kasutada vähe lauselühendeid. 6. Vältida kiilsõnu ja kiillauseid. 7. Panna kõrvallause pealause järele. 8. Vältida pikki rindlauseid. Otsida sõnu ja ja aga ning panna nende ette punkt. Vältida semikoolonit ja mõttekriipsu ning kasutada ainult koma, koolonit ja jutumärke. Tihedus ja ökonoomsus – uudis peab olema nii lühike kui võimalik. Reporterid kirjutavad pikalt, sest nad unustavad, kellele nad kirjutavad; kujundavad ebaolulisi teemasid ja detaile; loo organiseerimine. Teksti organiseerimine 1. Teha selgeks, mis on loo tuum ja koguda infot tuuma kohta. 2
isikupärane, lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. Isikupärast stiili iseloomustab autorile omane mõtte- ja väljenduslaad. Isikupärane tekst on ainulaadne ja omapärane. Isikupära tuleb teksti loova kirjutamise kaudu, vähemal määral on see õpitav. Teksti lihtsus tähendab selle üldmõistetavust. Lihtsus ei tähenda lihtsustamist. Lihtne on tekst, kus kasutatakse lihtsõnu, eelistatakse omasõnu võõrsõnadele, tavalisi haruldastele. Lausestuses kasutatakse liht- ja rindlauseid, välditakse keerukaid põim- ja lauselühendiga lauseid. Lihtne stiil on konkreetne ja näitlik, see ei ole paljusõnaline või pateetiline. Stiili täpsus sõltub kasutatavast sõnavarast. Täpset stiili valdava kirjutaja tekstis ei ole sõnu, mille tähenduses ta kahtleb või mille kohta on ette teada, et lugeja neid ei tunne. Täpses stiilis välditakse liigset asesõnalisust ja üldise tähendusega sõnu. Kirjutaja ei liialda
Uurija: Mati. Laps: Mati tegu suule palli Ja siis...tüdluku nimi?). Jutustamisel kasutas laps keskmiselt 5- ja 6-sõnalisi lausungeid. Jutustamisel kasutas laps nii liit- kui ka lihtlausungeid, mis võisid olla elliptilised (Mati ku ... aitas püsti ja Kati ee ko ... kor ... korjas kõik toiduained). Peamiselt koosnesid nii iseseisvad jutustused kui ümberjutustused laiendatud lihtlausetest. Jutustustes kasutas tüdruk ka üksikuid põimlauseid (ühes vahendatud jutustuses), rindlauseid ja koondlauseid. Semantilise sidususe analüüs Laura jaoks oli raske mõtete järjestamine. Laps toetus oma jutustustes piltidele ning nimetas eelkõige tegevusi pildil ( vt tabel 4). Seetõttu kannatas teksti sidusus, tekkisid mõttelüngad. Esinesid üneemid ning pausid lausungite vahel. Laps alustas juttu taustakirjeldust esitamata või tegelasi nimetamata. Tulemused on kooskõlas kirjanduse andmetega selle kohta, et AK lastele valmistab raskusi tegelaste nimetamine ja
keskpaik, lõpp). Töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga 1. tegevus Teema: Poiss ja jänes. Eesmärk: Laps vastab teksti kohta esitatud küsimustele, arvestades sündmuste ajalisi ja põhjus- tagajärg seoseid (kasutab teksti mõistmisel propositsiooni- ja tuletamis-järeldamisstrateegiad) 2.Laps moodustab baaslausetest rindlauseid (disjunktiivne rinnastus), kasutades sidendit aga, toetudes rindlause noopskeemile. Vahendid: 5 pildist koosnev pildiseeria, tekst, rindlause noopskeem Aeg Tunnietapp Õpetaja tegevus Õpilase tegevus Märkused Kordav etapp Kas sa mäletad, mida me eelmine kord tegime? Sisutaastavatele Kuulasime kolme
annaabi.ee 
