Torakotsentees on vajalik liigse pleuravedeliku kogunemise põhjuse välja selgitamiseks või sümptomite leevendamiseks. Protseduuri teostamiseks kõigepealt puhastatakse väike nahapiirkond seljal ning seejärel süstitakse lokaalanesteetikumi antud piirkonda. Patsient üldjuhul istub sirgelt protseduuri ajal. Kuid sõltuvalt kohast, kust on vaja vedelikku saada, võib patsient olla ka selili või külili. Punktsiooninõel peab läbima nahka ning rindkereseina lihaseid, et jõuda pleuraõõnde. Nõela asukoha kontrolliks tuleb süstlaga natuke aspireerida kui tuleb vedelik, siis nõel on pleuraõõnes. Kogutud vedelik saadetakse laborisse edasisteks uuringuteks. Enne ja pärast torakotsenteesi on vajalik rindkere röntgeni-pilt teha. Protseduuri järgne röntgen-pilt on vajalik selleks, et välistada tüsistuste teket 4. Võimalikud tüsistused on veritsus, kopsuturse, infektsioon, pneumotooraks ja respiratoorne distress
Need on tingitud sellest, et kasvaja on sulgenud bronhi, mis varustab kopsuosa õhuga. Põletikulise röga kogunemine kasvajalise takistuse taha bronhis võib viia bronhiidi ja kopsupõletiku tekkeni, millest signaliseerib kõrgenenud kehatemperatuur (Labotkin 2002). Kui on tegemist perifeerse kasvajaga, siis sümptomeid ei pruugi tekkida pika aja jooksul. See on tingitud sellest, et kasvajal on arenemiseks palju ruumi. Kui kasvaja on sisse kasvanud kopsukelmesse või rindkereseina, kus on valutundlikud närvilõpmed, võivad tekkida valud rindkeres. Hingamispuudulikkus tekib sageli nn vähivedeliku kogunemisega kopsukelme ja 8 kopsu vahele, mis ei lase kopsul osaleda hingamisprotsessis. Iseloomulikuks protsessiks on kopsupõletiku teke kasvajakolde ümber. Raviprotseduuri järel haige seisund paraneb, kuid mõne aja pärast tekib uus kopsupõletik (Labotkin 2004).
Minutimaht- minutis kopse läbinud õhu maht Vitaalkapatsiteet- maksimaalne sisse- või väljahingamisel vahelduv õhu maht Jääk- e. residuaalmaht- pärast maksimaalset väljahingamist kopsudesse jääva õhu maht Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil Totaalkapatsiteet- vitaalkapatsiteet + jääkmaht 39) Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg. Kui välisõhu ja pleuraõõne vahel tekib õhuühendus kas läbi rindkereseina või bronhi, kaob plauraõõnes alarõhk ja kops vajub kokku. Tekib õhkrind ehk pneumotooraks. 40) Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis. Gaaside osarõhkude arvutamine. Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase. Alveolaarõhk- pärast rahulikku väljahingamist kopsudesse jääv õhk; 14 % O2, 5,6% CO2, 80,4% N2 ja väärisgaase Gaasivahetus kopsudes: gaasivahetus alveolaarõhu ja kapillaarvere vahel toimub difusiooni teel vastavalt gaasi osarõhu gradiendile
Kollapsi- e. minimaalõhk- õhk, mis jääb kopsudesse kopsukoe retraktsioonil Totaalkapatsiteet- vitaalkapatsiteet + jääkmaht 39) Rõhk rinnaõõnes ja kopsudes. Õhkrinna mõiste ja tagajärg. Normaalselt pleuraõõnes välise atmosfääri suhtes negatiivne rõhk, et kopsud täidaksid rindkereõõne võimalikult äielikult. See negatiivne rõhk süveneb sissehingamisel (-1,0 kPa) ja väheneb väljahingamisel (-0,3 kPa). Kui välisõhu ja pleuraõõne vahel tekib õhuühendus kas läbi rindkereseina või bronhi, kaob plauraõõnes alarõhk ja kops vajub kokku. Tekib õhkrind ehk pneumotooraks. 40) Atmosfääriõhu ja alveolaarõhu koostis. Gaaside osarõhkude arvutamine. Atmosfääriõhk- 20,9 % O2, 0,03 % CO2, 79% N2 ja väärisgaase. Alveolaarõhk- pärast rahulikku väljahingamist kopsudesse jääv õhk; 14 % O2, 5,6% CO2, 80,4% N2 ja väärisgaase Gaasivahetus kopsudes: gaasivahetus alveolaarõhu ja kapillaarvere vahel toimub difusiooni teel vastavalt gaasi osarõhu gradiendile
Sissetorge, kuuli pealtnägijaid kehaosadele ja sissetungimine, augud, kehatüvele rebimis- muljumishaavad Nürid vigastused Põrutusjälg, Kukkumine, löök, Otsida kehapinna latseratsioon, auto üle katuse vigastusi rindkereseina rullumise trauma ebastabiilsus Vaatamine, kuulamine, (paradoksaalne palpatsioon hingamisliikumine), naha (õhupuudus? emfüseem pneumotooraks? hemotooraks?
annaabi.ee 
